Fretterode'i kohtuprotsess: neonatside kurjategijad kasutavad viivitamise taktikat!

Fretterode'i kohtuprotsess: neonatside kurjategijad kasutavad viivitamise taktikat!

Praegu veel pooleli olevas Fretterode menetluses kaebavad kaashageja advokaadid Mühlhauseni piirkonnakohtu ummikutaktika üle. Vaatamata tõsistele süüdistustele kahe neonatsi vastu ei ole kohus suutnud uut kohtuprotsessi kuupäeva määrata. Nagu taz.de teatab, on kaashageja Göttingenis juba esitanud viivituse kohta kaebuse. Asi on nüüd jääl enam kui 14 kuud pärast seda, kui Föderaalne Kohus (BGH) selle menetlusvigade tõttu tagasi saatis.

Rünnak leidis aset 2018. aasta aprillis, kui kaks ajakirjanikku, kes soovisid dokumenteerida paremäärmuslaste kohtumist, jälgiti Thorsten Heise piirkonnas ja said tõsiselt vigastada. Heise, sõjakas neonatsismi mõjukas mängija, on NPD föderaalne asetäitja, mis on end nüüdseks nimetanud Die Heimatiks. Neonatsid olid relvastatud noa ja mutrivõtmega ning ründasid jõhkralt ajakirjanikke. fr.de andmetel sai üks reporteritest noahaava, tema kolleeg aga tuli koljuluumurruga haiglasse viia.

Kohtulahend ja selle tagajärjed

Mühlhauseni piirkonnakohus mõistis 2022. aasta septembris süüdlastele vaid leebed karistused: tingimisi ühe aasta ja 200 töötundi. Sihipärast rünnakut ajakirjanduse vastu ega poliitilist motivatsiooni ei tunnistatud. Seda otsust kritiseerisid teravalt nii riigiprokurör kui ka kaashagejad, sest ka neonatsid mõisteti röövimise süüdistuses õigeks. BGH kirjeldas tõendite hindamist "puudulikuna", mis lõpuks viis kohtuotsuse tühistamiseni.

Kaashagejate advokaadid on Mühlhauseni kohtuasja õiglase ärakuulamise võimaluste osas pessimistlikud. Koos Göttingeni juristi Sven Adamiga kritiseerivad nad justiitssüsteemi läbikukkumist ja rangete kohtuotsuste puudumist. Kohus lükkab aga süüdistused hilinemises tagasi ning toob põhjustena välja töötajate nappuse ja koroonapandeemia ajal kulunud aja.

Pilk paremäärmuslusele

Kuigi kohtuprotsess kestab veel kaua, tasub heita pilk paremäärmusliku skene praegustele arengutele. Nagu Verfassungsschutz teatab, on vägivaldsete paremäärmuslaste potentsiaalne arv kasvanud umbes 300 inimeseni. 2024. aastal registreeriti üle 37 800 paremäärmusliku kuriteo – see on murettekitav kasv 47,4% võrreldes eelmise aastaga. Lisaks kasvas vägivallakuritegude arv 11,6%, 1281-ni.

Eriti murettekitav on ksenofoobse taustaga kehalise kallaletungi kuritegude ja ksenofoobsete vägivallategude sagenemine. Siin on küsimus selles, kuidas saab selle arenguga võitlust jätkata ja kas Mühlhausenis on võimalik õiglane otsus saavutada. Ajakirjanike juhtum võib seega olla murranguline näide kogu Saksamaa paremäärmusluse üle peetava õigusliku debati jaoks.