Piirikontroll Poola ja Saksamaa vahel: häire Göttingenis!

Piirikontroll Poola ja Saksamaa vahel: häire Göttingenis!

Viimased arengud Poola ja Saksamaa piiril on kõneaineks. Piirikontrolli kehtestamisega on olukord märgatavalt muutunud ja mitte ainult ei too endaga kaasa praktilisi probleeme, vaid tekitab palju küsimusi ka mõju kohta naaberriikide kooseksisteerimisele ja suhetele. Siseminister Scheuer ja kantsler Merz tutvustasid uut kontrollipoliitikat tervikliku immigratsioonistrateegia osana, saates poliitika osade aplausi saatel. Kuid mitte kõik pole sellest meetmest entusiastlikud.

Göttingeni Saksa-Poola Seltsi esimees Harm Adam on nende arengute suhtes selgelt kriitiline. Ta rõhutab, et kontrollide sisseseadmine paneb riikidevahelisele usaldusele märkimisväärselt pinge alla. "Oleme sügavalt mures vastastikuse piirikontrolli pärast," rõhutab Adam uute regulatsioonide puhul. Samal ajal reageerib ka Poola omapoolsete kontrollidega, mis muudab olukorra veelgi keerulisemaks ja õhutab pingeid piirkonnas.

Tagajärjed elanikkonnale ja majandusele

Juhtelementide mõju on juba märgatav. Liiklusummikud piiridel ja majanduslikud kahjud on vaid mõned negatiivsetest mõjudest, mida Harm Adam rõhutab. "Me peame säilitama Euroopa ühendamise saavutusi," hoiatab ta ja kutsub üles hoidma avatud piire. Majanduslikku kahju ei tasu alahinnata, sest liikumisvabaduse piiramine ei kahjusta mitte ainult majandust, vaid ka siseturgu tervikuna.

See areng on märgatav kogu Euroopas. Poola on nüüd kaheteistkümnes riik, kes kehtestab Schengeni alal piirikontrolli. Kokku kuulub Schengeni alasse 29 riiki ning meetmete seaduslikkus on juba ülevaatamisel. EPP saadik Pascal Arimont nõuab nende kontrollide kohtulikku läbivaatamist Schengeni koodeksi artikli 25 alusel, mis võimaldab teatud tingimustel ajutist piirikontrolli.

Kutsuge üles koostööle Euroopas

Mõistlikuma lahendusena soovitab Adam kaaluda mobiilset piirikontrolli tagamaal. Ta kritiseerib infrastruktuuri puudumist, mis näib olevat Saksamaal kontrollide rakendamisel probleem. Samuti soovib ta rohkem juhtida tähelepanu aktiivse koostöö vajadusele EL-is ja nõuda vähem riiklikke soolopüüdlusi. "Vajame rändepoliitikas ühiseid lahendusi," rõhutab ta.

Pidades silmas Euroopas käimasolevat piirikontrolli, mis ei ole probleem mitte ainult reisijatele, vaid ka kaubandusele ja julgeolekule, on varjupaigaõiguslike isikute õiglasem jaotus oluline. EL-i sisevoliniku Magnus Brunneri üleskutse on selge: kalduvus piirikontrollile peab lõppema. See on ainus viis tagada Schengeni alal pikas perspektiivis reisimisvabadus – see lootus peaks säilima 2026. aasta suveni.

Ajal, mil väljakutsed Euroopa välispiiridel ja sisemaal muutuvad üha suuremaks, on liikmesriikide jaoks olulisem kui kunagi varem koostöö tihendamine. Eks ole näha, kuidas olukord areneb ja kas poliitikud võtavad kasutusele vastavad meetmed, et avatud ühiskonda mitte ohtu seada. Euroopa poole vaatamine on midagi enamat kui lihtsalt väljakutse; see võib olla piirialade parema ühise elu võti.