Kodumaiste toodete keskkonnasõbralikkus: illusioon või reaalsus?

Kodumaiste toodete keskkonnasõbralikkus: illusioon või reaalsus?

Kas teadsite, et toidu tajumine võib sageli olla petlik? Praegune Göttingeni ülikooli uuring näitab selgelt, et paljud tarbijad hindavad kodumaiste toodete keskkonnasõbralikkust üle. Uuring ajakirjasToidu kvaliteet ja eelistusavaldati, küsitles umbes 1000 inimest Saksamaalt ning EL-i ja kolmandatest riikidest pärit paprikate, õunte ja veiseliha ökoloogilise tasakaalu kohta. Selles leiti, et imporditud toitu peetakse sageli keskkonnale kahjulikumaks, kuigi tõsi võib olla ka vastupidine. Gabot teatab, et paljud tarbijad ei suuda õigesti hinnata toidu tegelikku ökoloogilist mõju.

Pilk andmetele näitab, et paljud kodumaised tooted on klassifitseeritud keskkonnasõbralikeks, kuid see võib olla eksitav. Näiteks Hispaaniast pärit paprikat, mis kasvab kütmata kasvuhoonetes, peetakse sageli vähem keskkonnasõbralikuks kui Saksa sorti. Tegelikult võib Hispaania paprika olla keskkonnasõbralikum, kuna nende kütmiseks kulub vähem fossiilkütuseid, samas kui Saksa paprika pärineb kuumutatud süsteemidest. See näitab, kui oluline on täpsem teave päritolu- ja keskkonnamärgiste kohta, et muuta meie tarbimine säästlikumaks.

Erinevad arusaamad, erinev reaalsus

Saksamaa tarbijad eeldavad sageli, et kohaliku toidu ökoloogiline tasakaal on parem. Göttingeni Georg-August ülikooli teadlased tegid oma uuringus selgeks, et imporditud toit on paljudel juhtudel keskkonnasõbralikum. Keskkonnamõju hindamine näitab: Kui Saksa paprikal on väärtus 32,7, siis hispaania paprikal on väärtus 49,5 ja Maroko paprikal koguni 55,1. Kui rääkida õuntest, hindavad sakslased kodumaiseid tooteid 23,7, Tšiilist pärit õunad aga oluliselt kehvemini – 59,5. Sarnaseid mustreid võib näha ka veiseliha puhul. Numbrid näitavad selgelt, et jätkusuutlike otsuste tegemiseks ei piisa ainult päritolust.

Majandusinstituut rõhutab, et veiseliha CO₂ emissioon võib olla kuni 40 korda suurem kui teistest valguallikatest. See illustreerib tohutut ökoloogilist jalajälge, mille meie toitumine sageli endast maha jätab. Tarbijad ei peaks seetõttu ostuotsuse tegemisel lähtuma mitte ainult toodete päritolust, vaid tutvuma ka tegelike keskkonna- ja kliimamõjudega.

Vajadus suurema läbipaistvuse järele

Ka käesolev uuring näitab, et paljud vastajad ei ole piisavalt informeeritud, et teha teadlikke ostuotsuseid. Teadlased hoiatavad, et transpordi mõju on sageli ülehinnatud ja rahvusvaheline kaubandus ei ole oma olemuselt keskkonnale kahjulik. Selgem tootemärgistus on ülioluline, et aidata tarbijatel tegelikku keskkonnamõju paremini mõista. Uurimine ja teadmised soovitab seetõttu, et päritolutähiseid tuleks kaaluda koos muu teabega, näiteks keskkonnamärgistega, et edendada säästvaid ostuotsuseid.

Lõppkokkuvõttes jääb selgeks üks asi: tasub astuda samm tagasi ja seada kahtluse alla oma ostuharjumused. Teadmine, kust toit tuleb ja kuidas seda toodetakse, ei kaitse mitte ainult meie maitsemeeli, vaid ka keskkonda. Asume asja juurde!