Goslari politsei otsib tunnistajaid: Suure varalise kahjuga õnnetused!

Goslari politsei otsib tunnistajaid: Suure varalise kahjuga õnnetused!

Viimastel päevadel on Goslari politsei saanud murettekitavaid teateid mitmest tabamustes toimunud õnnetusest, mis on põhjustanud ulatuslikku varalist kahju. harz.news andmetel leidsid need vahejuhtumid aset linnapiirkonnas ja tõid sündmuskohale ametivõimud. Tundmatu juht või juhid tekitasid põgenemisel märkimisväärset kahju ja neid pole veel tuvastatud.

Goslari politsei on algatanud ulatusliku tunnistajate pöördumise. "Palume kõigil, kes on midagi näinud või oskavad teavet anda, meiega ühendust võtta," ütles politsei pressiesindaja. Nende juhtumite uurimine on ülimalt oluline, et vältida võimalikke kordusi. Kurjategijate vastutusele võtmiseks loodavad uurijad kodanike tähelepanu.

Uute andmekaitsemääruste taust

Sel ajal, kui politsei õnnetustega tegeleb, toimuvad õiguslikud arengud, mis mõjutavad võrguteenuste kasutajaid. 1. detsembril 2021 jõustus TDDDG (Telekommunikatsiooni digiteenuste andmekaitseseadus), mis täiendab GDPR-i ja määratleb selgemalt küpsiste reeglid. Vastavalt dr-datenschutz.de reguleerib TDDDG juurdepääsu lõppseadmete andmetele ja rakendab e-privaatsuse direktiivi. See oli vajalik, et kõrvaldada ebaselgused varasemates määrustes, mis Saksamaa kasutajaid sageli segadusse ajasid.

Kas see sobib uute andmekaitsemäärustega? Igal juhul! Seadus nõuab, et küpsiseid tohib salvestada ainult kasutaja nõusolekul. Tehniliselt vajalike küpsiste puhul on erandeid, kuid uus määrus toob endaga kaasa selged kohustused. Kes neid nõudeid ei täida, võib karistada kuni 300 000 euro suuruse rahatrahviga.

Andmerikkumiste tegelikkus

Nende andmekaitseseaduste jõustamine on juba mõju avaldanud. 2023. aastal määrati Statista andmetel isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumiste eest trahve ligikaudu 1,6 miljardi euro ulatuses. Eriti paistab silma rekordiline 1,2 miljardi euro suurune trahv, mis Metale määrati andmete ebaseadusliku edastamise eest USA-sse.

Need kõrged karistused on suurendanud teadlikkust andmekaitsest. Keskmine trahvisumma on kasvanud umbes 500 000 eurolt 2019. aastal 2,8 miljoni euroni rikkumise kohta. Arvestades seda arengut, oleks organisatsioonidel mõistlik hoolikalt kaaluda, kuidas nad kasutajaandmeid töötlevad.

Kuigi politsei jätkab tööd õnnetuste lahendamise kallal, on andmekaitse ja digimaailma läbipaistvate kasutustingimuste küsimus ka eelseisva perioodi oluliseks ülesandeks. On oluline, et nii politsei kui ka ettevõtted võtaksid kodanike vajadusi tõsiselt, olgu siis teel või internetis.