Pruuni asemel värviline: Hamelin kutsub üles inimlikule pagulaspoliitikale!
Reede pärastlõunal, 26. septembril 2025 toimus Hamelnis miiting humaanse pagulaspoliitika ja mitmekesisuse eest.

Pruuni asemel värviline: Hamelin kutsub üles inimlikule pagulaspoliitikale!
Reede pärastlõunal toimus Hamelnis pulmamaja terrassil kolimisralli motoga “Keeme vihast”. Ligikaudu 60 osalejat tulid kokku, et toetada humaanset pagulaspoliitikat, merepääste jätkumist ja mitmekülgset ühiskonda. Ürituse korraldas lai organisatsioonide liit, sealhulgas Seebrücke, Bunt Statt braun, For Future Alliance, Queere Netzwerk Weserbergland, Omas gegen Rechts, Amnesty International, Infolädchen Coppenbrügge ja Deister Antifa. Need rühmad rõhutavad vajadust tervitada kaitset otsivaid inimesi – see on humanitaarne, moraalne ja juriidiline kohustus, mida tänapäeva maailmas pidevalt proovile panna.
Nagu nähtub aruannetest Dewezet Nagu näha, algas miiting kell 16.30. võimsate kõnedega, sealhulgas pastor Christoph Vetter ja korraldaja Sascha Schröder. Viimane rääkis kirglikult mitmekesisusest ja inimõigustest, tunnistades, et ürituse mobiliseerimine ei olnud nii edukas, kui loodeti. See näitab, et võitlus pagulaste humaanse kohtlemise eest pole kaugeltki võidetud.
Kliimamuutus kui lendumise põhjus
Ralli keskseks teemaks oli kliimamuutuste ja rände seos. See küsimus muutub üha olulisemaks, eriti arvestades selliste saareriikide nagu Tuvalu saatust. Vastavalt teabele Föderaalne kodanikuhariduse agentuur Tuvalu peetakse üheks esimeseks riigiks, mis võib kliimamuutuste tõttu muutuda elamiskõlbmatuks. Meretaseme tõus ja äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine seavad umbes 10 000 elanikule tohutud väljakutsed, kuna rannikualad on regulaarselt üle ujutatud ja seetõttu ohus nende elatis.
Selline olukord ei tekita mitte ainult juriidilisi, vaid ka moraalseid küsimusi. Kliimamuutused tingivad vajaduse laiendada pagulaste mõistet. Vastavalt ÜRO pagulasabi Juba on välja töötatud sellised õiguslikud raamistikud nagu OAU konventsioon ja Cartagena deklaratsioon, mis tunnistavad põgenikena ka kliimamuutuste või loodusõnnetuste eest põgenevaid inimesi. Need arengud näitavad, et on viimane aeg tihendada diskussiooni kliimapoliitilise vastutustunde üle ja leida õiglased lahendused.
Väljakutsed ja perspektiivid
Kuid see ei puuduta ainult Vaikse ookeani saari. Maailmas on miljoneid inimesi, kes on looduskatastroofide ja kliimamuutuste tõttu kodudest lahkunud. Statistika näitab, et 2024. aastal tuli „katastroofilise ümberasumise” tõttu ümber paigutada kokku 45,8 miljonit inimest. Kuigi Saksamaad tabas 2021. aastal laastav üleujutus, näitab arutelu kliimaga seotud rände üle, et nende inimeste toetamiseks riiklikul või Euroopa tasandil ei ole veel võetud konkreetseid meetmeid.
Saab selgeks, et kliimamuutus pole mitte ainult keskkonnakriis, vaid ka sotsiaalpoliitiline probleem, mis nõuab jätkusuutlikku ja õiglast lähenemist migrantidele. Hamelnis osalejate üleskutse oli eksimatu: tulevik kuulub mitmekülgsele, kaasavale ühiskonnale, mis annab igaühele õiguse elule. Jääb üle loota, et inimõigusi ja pagulaste kaitset nõudvaid hääli võetakse selgemini kuulda ning astutakse vajalikke poliitilisi samme.