Reformatsioon ja meedia: kuidas trükkimine ja sotsiaalmeedia muudavad maailma

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

31. oktoobril 2025 arutasid eksperdid Hamelnis trüki- ja sotsiaalmeedia meediarevolutsioone, nende mõju ühiskonnale ja kirikule.

Am 31.10.2025 diskutierten Experten in Hameln über die Medienrevolutionen von Buchdruck und Social Media, deren Einfluss auf Gesellschaft und Kirche.
31. oktoobril 2025 arutasid eksperdid Hamelnis trüki- ja sotsiaalmeedia meediarevolutsioone, nende mõju ühiskonnale ja kirikule.

Reformatsioon ja meedia: kuidas trükkimine ja sotsiaalmeedia muudavad maailma

Möödunud reedel toimus Hamelni Martin Lutheri kirikus põnev reformatsiooni vastuvõtt, mis meelitas kohale palju huvilisi. Superintendent dr Stephan Vasel avas ürituse pilguga sügavatele muutustele, mida trükkimine ja sotsiaalmeedia meie ühiskonnas kaasa toovad. Vasel rõhutas, kui ülioluline oli trükipress haridusliikumise ja reformatsioonitekstide levitamise jaoks. Aastatel 1454–1500 trükiti muljetavaldavad 12 miljonit raamatut, mis põhjustas tõelise meediarevolutsiooni. Kuid oli ka varjukülg: trükimasin juhatas sisse ajaloo ühe jõhkrama faasi, mis väljendus nõidade süstemaatilises tagakiusamises, mida suuresti õhutasid sellised teosed nagu Heinrich Krameri 1480. aastate lõpust pärit “Hexenhammer”.

Raamat ise, nagu me praegu teame, sai võtmeteguriks organiseeritud nõiajahis, mis aastatel 1450–1750 kiusas taga umbes 90 000 inimest ja maksis umbes 45 000 inimese elu. Santa Fe Instituudi uuring näitab, et trükipress suurendas oluliselt nende tagakiusamiste intensiivsust ja levikut. Äkiline jõhker nõiajahi laine oli sel perioodil palju tugevam kui eelmistel sajanditel ning käsiraamat Malleus maleficarum andis selged juhised nõiajahi kohta.

Sotsiaalmeedia väljakutse

Ürituse raames rääkis pastor Anne Mirjam Walter kiriku olulisusest noorematele põlvkondadele vanuses 14-45 eluaastat. Ta tugines oma argumentides käimasolevale EKD uuringule ja esitles digiprojekti “BASIS:KIRCHE”, mis sisaldab raporteid YouTube’is. Üks suurimaid väljakutseid on see, et vaatajad klõpsavad sageli religioossetest teemadest eemale. Seda nähtust juhivad sotsiaalmeedia algoritmid. Lahendus võiks peituda selliste sõnumite delikaatses paigutamises nagu "armasta oma ligimest", et köita noore sihtrühma huvi.

Vastuvõtu järgmiseks aspektiks oli arutelu tehisintellekti rollist kogukonna juhtimises. Rõhutati vihakommentaaride vastu aktiivse tegutsemise tähtsust. Dewezeti peatoimetaja Thomas Thimm rõhutas, et 2007. aasta tähistas meediamaastikul pöördepunkti iPhone’i kasutuselevõtuga. Sellegipoolest seisab meedia täna silmitsi uute väljakutsetega: tehisintellekti võltsingud kujutavad endast ohte, nagu võltsuudised või hääled, mida tuleb tõsiselt võtta.

Sotsiaalmeedia kriitika

Arutelu terav osa oli vihakõne käsitlemine, kus Thim soovitas kommenteerimise funktsioonid ümber mõelda. See võib viia selleni, et tehnoloogiaettevõtted hakkavad platvorme tugevalt kontrollima ja määrama karistusi. Üleskutse allikakriitikale oli keskne sõnum Thimmi kõnes, milles ta propageeris, et usaldus koolitatud ajakirjanike vastu jääb ülioluliseks – lõppude lõpuks ei ole "meedium sama, mis ajakirjandus". Üritus huvitas paljusid ning külastajad vahetasid entusiastlikult mõtteid baarilaudades tõstatatud teemadel, sest siin sõltub palju meist endist: Kuidas kujundame oma meediamaailma täna ja tulevikus?