Vaarikakoristus on alanud: Põhja-Saksamaa värske saadus vallutab põlde!

Vaarikakoristus on alanud: Põhja-Saksamaa värske saadus vallutab põlde!

Põhja-Saksamaal on jälle käes: vaarikakoristus on alanud! Praegu algavad istandikel ja isekorjavatel põldudel koristustööd pärast seda, kui esimesed kaitsealused viljelusviisid, näiteks polütunnelid, on juba maikuust saati vilja kandnud. See teatab Rajooni ajaleht.

Alam-Saksi Põllumajanduskoda annab teavet saagikoristuse kohta, mis nüüd nii tunnelites kui ka avamaal tõesti käima läheb. Uute kasvatusmeetoditega saab vaarikaid nüüd korjata maist septembrini, mis muudab kasvatamise oluliselt paindlikumaks. Vechta ümbrust ja eelkõige Stader Geesti piirkonda peetakse Alam-Saksimaal vaarikakasvatuse keskusteks, kus tingimused on ideaalsed.

Ise korjamine on väga populaarne

Eriti populaarsed on linnapiirkondades tärkavad põllud, mida saate ise valida. Siin aktsepteerivad tarbijad ka pikemaid sõite, et värsked vaarikad ise ära koristada. Lõppude lõpuks ei ole kohalikel vaarikal mitte ainult parem CO₂ tasakaal, vaid nad vajavad ka vähem vett, võrreldes imporditud kaugetest riikidest, nagu Hispaania või Maroko. Valju Fruitnet Kaitsealusel viljelusel on saak viimastel aastatel suurenenud: 2023. aastal korjati vaarikaid kaitstult 782 tonni, avamaal aga 117 tonni.

Mis puudutab ettevõtete arvu, siis ka siin on toimunud mõningaid muudatusi. 37 ettevõtet kasvatas 2023. aastal avamaal vaarikaid 48 hektaril, kaitsealusel maaviljelusel istutas vaarikaid kokku 16 ettevõtet 63 hektaril. See näitab selget suundumust kaitstud kasvatamise suunas, et saaks paremini kontrollida saagikoguseid ja kvaliteeti. Langfördenis asuva marjaviljade katsejaama juht Felix Koschnick kirjeldab kaitstud kasvatamise eeliseid, mis võimaldab ilmastikust sõltumatumat saaki.

Paljude puuviljade saagikoristusaeg

Vaarikasaak pole aga ainus, mis Põhja-Saksamaa põllumehi töös hoiab. Ka mustikasaak algab praegu avamaal ja isekorjavatel põldudel, teravilja koristus algab taliodraga. 2025. aasta sparglisaak Alam-Saksimaal näitab rõõmustavat kvaliteeti, kuid oodatust veidi väiksemaid saagikoguseid. See saagikoristuse mitmekesisus näitab, kui dünaamiline on kohalik põllumajandus ja kuidas see kohaneb muutuvate tingimustega.

Kokkuvõttes võib öelda, et vaarikakasvatus Põhja-Saksamaal ei ole mitte ainult ökoloogiliselt mõistlik, vaid on ka suurepärane näide regionalismi suundumusest. Kõik, kes praegu põldudele seiklevad, saavad värskeid vaarikaid korjata otse põõsastelt ja anda samal ajal olulise panuse CO₂ emissiooni vähendamisesse. Siin kehtib järgmine: maitsvad värsked vaarikad otse piirkonnast pole mitte ainult nauding, vaid ka puhas südametunnistus.