WWF lööb häirekella: Saksamaad ähvardavad katastroofilised metsatulekahjud!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Lüneburgi praegused väljakutsed: WWF hoiatab kliimamuutuste tõttu kasvavate metsatulekahjuriskide eest ja rõhutab metsapoliitika vajalikkust.

Lüneburgs aktuelle Herausforderungen: WWF warnt vor wachsenden Waldbrandgefahren durch Klimawandel und betont die Notwendigkeit zur Waldpolitik.
Lüneburgi praegused väljakutsed: WWF hoiatab kliimamuutuste tõttu kasvavate metsatulekahjuriskide eest ja rõhutab metsapoliitika vajalikkust.

WWF lööb häirekella: Saksamaad ähvardavad katastroofilised metsatulekahjud!

Saksamaal on metsad murettekitavas olukorras. WWF hoiatab tungivalt kasvava metsatulekahjude ohu eest, mida globaalne soojenemine ja muutuvad kliimatingimused veelgi süvendavad. Valju evangelisch.de Ainuüksi 2023. aastal põles Saksamaal 1240 hektarit metsa – see on 157% pikaajalisest keskmisest. Selle arengu keskseteks teguriteks on erakordselt kuumad ja kuivad aastad 2018, 2019 ja 2022, mil põles kummalgi korral üle 2000 hektari metsa.

Eriti mõjutatud on Brandenburg, kus kuiv pinnas ja kõrge tuleohtlike männimetsade osakaal (69%) suurendavad järsult metsatulekahjude ohtu. Kuid sarnaseid riske võib tuvastada ka naaberpiirkondades, nagu Mecklenburg-Vorpommer, Alam-Saksimaa, Saksi-Anhalt, Saksimaa, Baieri, Baden-Württemberg, Tüüringi ja Hesseni osad.

Üleskutse muutustele

WWF nõuab metsapoliitika põhjalikku muutmist, et metsi paremini kaitsta. Looduslähedased segalehtmetsad on puhta okasmetsaga võrreldes oluliselt tulekindlamad. Vaid umbes 4% metsatulekahjudest on loodusliku päritoluga, enamik neist on põhjustatud inimpõhjustest, nagu süütamine või hooletus.

Veel üks probleem on endised sõjaväeharjutusalad. Seal võivad vanad relvad tulekahjude kustutamist oluliselt raskendada. Metsatulekahjuekspert Michael Herrmann rõhutab metsatulekahjude tõhusama ennetamise ja vastupidavate maastike arendamise pakilist vajadust. Kõrge temperatuur ja ohtlikud ilmastikutingimused 30-30-30 reegli järgi (temperatuur üle 30 kraadi, õhuniiskus alla 30%, tuule kiirus üle 30 km/h) suurendavad ohtu veelgi.

Herrmanni sõnul võib tulekahjust tingitud metsakadu olla püsiv, eriti kliimamuutuste ajal. See ei tähenda ainult ökoloogilist kaotust, vaid ka vastutust tulevaste põlvkondade eest.

Rahvastiku roll

Metsakülastajatel soovitatakse tulekahjude vältimiseks rakendada erilisi ettevaatusabinõusid. See on eriti oluline, eriti kuna inimesed on paljude tulekahjude peamine põhjus. Kaitsestrateegiate vahetamine on seetõttu hädavajalik, et viia metsapoliitikas läbi kiiresti vajalik muudatus.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et loodus ja meilt ühiskonnana nõutakse uute lähenemiste leidmist. Ajal, mil ei põle mitte ainult metsad, vaid proovile pannakse ka meie vastutus, ei saa me vältida uute lahenduste uurimist ja nende rakendamist.

Laiemale avalikkusele on suunatud arvukalt algatusi ja üritusi, mis kutsuvad aktiivselt kaasa lööma kohalike metsade kaitsmisel. Igaüks saab anda oma panuse, olgu siis hariduse, vabatahtliku töö või lihtsalt suurema teadlikkuse kaudu loodusega ümberkäimisel.