41-aastane süüdi mõistetud: 5000 eurot ebaseaduslikult kasseeritud kodanikuraha!
Lingeni ringkonnakohus mõistis naise süüdi kodanikuhüvitise maksmises; 5000 eurot koguti ebaseaduslikult ja avastati digitaalselt.

41-aastane süüdi mõistetud: 5000 eurot ebaseaduslikult kasseeritud kodanikuraha!
41-aastane Lingenist pärit mees peab järgmise 22 kuu jooksul leppima Rootsi kardinate taga. Ringkonnakohus mõistis naise süüdi kelmuses pärast seda, kui ta sai alusetult umbes 5000 eurot kodanikuhüvitist. Seda võimaldas tööbüroo digitaalne andmete võrdlus, mis lõpuks paljastas naise hämara käitumise. Riigiprokurör võttis juhtumit tõsiselt ja esitas süüdistuse Osnabrücki peatolliasutuse ulatuslike uurimiste põhjal.
Mis täpselt juhtus? Naine oli jätnud oma töökeskuse teavitamata, et tema elukaaslane on alates 2023. aasta maist uuele tööle asunud. Lisaks ei teavitanud ta ametivõime, et ta saab töötu abiraha. Tõenäoliselt on tegemist selge kohustuse rikkumisega, sest oma vajaduste kogukonna esindajana oli ta kohustatud muudatustest teatama. Göttingeni linnaosa püüdis isegi maksta vähem raha, kui naisel oli õigus, kuid Hildesheimi sotsiaalkohus nägi asja teisiti.
Täiendavate mõõtmetega asjaolu
Mure kodanikuhüvitistega seotud pettuste pärast pole uus. Süddeutsche Zeitungis avaldatud raporti kohaselt on Föderaalne Tööhõiveamet kahtlustatavate petturite suhtes juba algatanud 293 uut menetlust ja 2023. aasta augustiks lõpetanud 320 menetlust. Kriminaalasju esitati 151 juhul. Need arvud näitavad märkimisväärset kasvu võrreldes eelmise aastaga, mis viitab probleemsele teatamata juhtumite arvule. Eriti silmatorkavad on erinevad mehhanismid, mida kuritegelikud jõugud Saksamaal kasutavad sotsiaaltoetuste struktuurist kasu saamiseks.
Eelkõige Ida-Euroopast pärit migrandid on selliste mahhinatsioonide sihtpunktis. Sageli meelitatakse nad võltsitud dokumentidega ja pärast lühikest värbamisperioodi ebakvaliteetsetesse majutuskohtadesse. Tihti on neil vaid illegaalse tööga teenitud raha, ülejäänud sotsiaaltoetused aga koguvad jõugud “rebimise” põhimõttel. Vastavalt WDR on see tava murettekitav, kuna töökeskustel ei ole sageli piisavalt töötajaid, et kõik taotlused täielikult läbi vaadata.
Sissevaated keerukasse probleemi
Kuigi üldiselt on mõjutatud isikutel juriidiline staatus töötajana, töölepingu ja registreerimisaadressiga, on nende eluolud sageli kõike muud kui meeldivad. Ootuste ja nõudmiste džunglis on paljud kuritegelikud käitumisviisid tänaseni avastamata. Tööbüroo on sunnitud enamikul juhtudel maksma, kui esitatud dokumendid tõendavad nõuet. Abivajajate toetamiseks loodud süsteem on üha enam pettuste sihtmärk.
41-aastase juhtum on vaid üks näide kaugeleulatuvast probleemist, mis läbib kodanike raha struktuuri. Nii võimudel kui ka petturitel on omad lood, millega on sageli raske ühitada. Petturite “jahihooaeg” on alanud, isegi kui ebakindlus ja ebakindlus ühiskonnas säilivad.
Ajal, mil kodanike raha on poliitilise arutelu keskne teema, ei saaks see juhtum olla sobivam käimasolevate probleemide esiletoomiseks. Küsimus jääb: mida tehakse, et selliseid pettusjuhtumeid tulevikus ära hoida?
Selle teema kohta lisateabe saamiseks võite lugeda artiklit aadressil NDR, lõunasakslased samuti WDR loe üles.