Ametiühingud nõuavad kollektiivläbirääkimiste muutmist: Osnabrück seisab koos õiguste eest!

Ametiühingud nõuavad kollektiivläbirääkimiste muutmist: Osnabrück seisab koos õiguste eest!

50 delegaati koondanud DGB liikmeliitude konverents keskendus olulistele teemadele ja tulevikusuunale Osnabrückis ja lähiümbruses. Osnabrücki – Emslandi – Grafschaft Bentheimi piirkonna tegevdirektori Nicole Verlage juhtimisel pandi paika järgmiste aastate kesksed prioriteedid. Haus Rahenkampis toimunud üritusest võttis tervituskõnega osa ka Osnabrücki tööbüroo juhatuse esinaine Tina Heliosch. Ta tõi esile ametiühingute kui asendamatute partnerite rolli tööturutingimuste vallas ning tõstis esile oskuste tähtsust.

DGB juhatuse liige Stefan Kurzel leidis praeguseid poliitilisi arenguid taunides selgeid sõnu. Tema sõnul ei tasu alahinnata paremäärmuslike liikumiste ohtu. Ta hoiatas tungivalt nende suundumuste võimaliku negatiivse mõju eest õiglastele töötingimustele ja demokraatlikele põhimõtetele. Konverentsil osalejad otsustasid ühineda kollektiivläbirääkimiste muutmise nõude taga ning astuda karmilt samme streigiõiguse ja 8-tunnise tööpäeva rünnakute vastu.

Valimised ja ühtsus töötajate õiguste eest

Linnaliidu esimeheks valiti Nils Bielkone, rajooniliidu tüüri võttis üle Lars Völkel. Mõlemad kandidaadid rõhutasid oma sõnavõttudes tugevat pühendumust tööinimeste õigustele. Meeskond on otsustanud olla töötajate häälekandja ja esindada valjuhäälselt nende huve.

Sellega seoses on oluline mainida, et streigid, eriti avalike teenuste valdkondades, nagu raudtee, päevakeskused ja kliinikud, võivad avaldada avalikkusele kaugeleulatuvat mõju. Nagu DGB kodulehel rõhutatakse, peavad tööinimesed tihtipeale lahendusi leidma siis, kui sellised asutused nagu lasteaiad streigivad või rongid lakkavad töötamast. Sellised häired võivad ohustada kriitilise tähtsusega tervishoiutoiminguid. Poliitilised hääled nõuavad seetõttu pikemaid etteteatamistähtaegu ja kohustuslikke vahekohtumenetlusi, kuid ametiühingud näevad selles streigiõiguse piiramist, mis on kirjas põhiseaduses.

Streigi õiguslik raamistik

Nagu Haufe platvorm üksikasjalikult selgitab, kehtivad seaduslikule streigile ranged juriidilised nõuded. Streigi peab korraldama ametiühing ja see ei tohi rikkuda mingeid juriidilisi kohustusi, näiteks rahukohustusi. Lisaks peab see püüdlema kollektiivlepingutega reguleeritavatele eesmärkidele ning proportsionaalsust tuleb säilitada. Eriti avalike teenuste valdkonnas on hädaabiteenuste rakendamine hädavajalik, mida ametiühingud ka austavad. See aga ei tähenda, et töötajate õigused võiks tahaplaanile jääda.

Praegune olukord näitab taas, kui muutlikud ajad on töötajate ja ametiühingute jaoks. Arvestades poliitiliste hoovuste ja sotsiaalsete pingete tekitatud väljakutseid, on töötajate õigustele pühendumine jätkuvalt õiglaste ja konkurentsivõimeliste töötingimuste tagamisel keskse tähtsusega.