Merlu ähvardas: Tšiili kalandus võitleb ülepüügi ja kliimamuutuste vastu!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Tšiili kalasadamad on mõjutatud, sest merlu muutub üha haruldasemaks. Muudatused õigusaktides ja kliimamõjud muudavad säästva kalapüügi keerulisemaks.

Im Chili sind Fischereihäfen betroffen, da der merlu zunehmend rar wird. Änderungen in der Gesetzgebung und Klimafolgen erschweren die nachhaltige Fischerei.
Tšiili kalasadamad on mõjutatud, sest merlu muutub üha haruldasemaks. Muudatused õigusaktides ja kliimamõjud muudavad säästva kalapüügi keerulisemaks.

Merlu ähvardas: Tšiili kalandus võitleb ülepüügi ja kliimamuutuste vastu!

Caleta Portalesi väike sadam Tšiilis ei saanud praegu süngem välja näha. Kalalaevad naasevad sageli tühjade võrkudega – see on murettekitav märk kohalikule kalapüügile ja kogukonnale. Peategelane Merlu seisab silmitsi tõsise ohuga ja muutub üha haruldasemaks. Kalur Rodrigo Gallardo (46) söötis hiljuti palangre 2000 sardiiniga, et püüda vaid üks merlu. See näitab, kui tõsine olukord on. Ajalehe figaronautisme.meteoconsult.fr andmetel on Merluse populatsioon Vaikse ookeani piirkonnas viimase 20 aasta jooksul vähenenud vapustavalt 70%.

Vaatamata karmimatele kvoodimäärustele alates 2013. aastast on Merlu biomassi kadu aastatel 2023–2024 kasvanud 17%. See pingeline olukord on viinud kõnelema „ülepüügist”, mis on eksisteerinud alates 2012. aastast. Kriisiga võitlemiseks on merlu püügipiiranguid vähendatud 121 000 tonnilt vaid 320 000 tonnile.

Säästva kalapüügi väljakutsed

Merluse jätkuv kriitiline olukord mõjutab otseselt kalandussektori töökohti. PacificBlu direktor Marcel Moenne hoiatas hiljuti, et kvootide edasine vähendamine võib ohustada umbes 3200 töökohta. Säästva kalapüügi edendamiseks otsustati ka kvootide jagamise muutmine – 40%-lt käsitööndusliku kalapüügi ja 60%-lt tööstuskaluritele 45%-le ja 55%-le.

Lisaks nendele meetmetele peavad kalurid õppima kohanema kliimamuutuste tagajärgedega. Kliimamuutused on juba mõjutanud merluse levikut ja paljunemist Tšiili vetes. Prantsusmaa põllumajandusministeerium rõhutab vajadust tugevdada kalanduse ja vesiviljeluse vastupanuvõimet nendele muutustele. Samuti on oluline populatsioonide ränne ja sellega seotud kohandused püügikvootide jaotamisel.

Tuleviku väljavaated

Tšiili valitsus on pühendunud ka süvamere kalapüügi kaitsmisele ja on kaitsnud üle 40% riigi vetest merekaitsealade kaudu. Ametivõimud loodavad ka täiendavat toetust saada ÜRO süvamerepüügi lepingu allkirjastamise kaudu. Seetõttu tuleks selle lepingu asukohaks muuta Valparaíso.

Prantsusmaa algatus „Pêche Durable” näitab säästva kalanduspoliitika tähtsust, mis võtab arvesse nii keskkonna- kui ka sotsiaalseid kriteeriume. 2017. aastast kehtiv ökomärgis edendab kalapüüki, millel puudub oluline mõju ökosüsteemidele, austab kalurite elu- ja töötingimusi ning tagab värsked tooted. Need standardid peaksid olema ka Tšiili kalanduse juhised jätkusuutliku tuleviku tagamiseks. Seetõttu on tee läbi teadlikkuse ja meetmete, millest on kasu nii keskkonnale kui ka kohalikule majandusele.