Ametiühingud liikvel: rahukonverents kui pöördepunkt Salzgitteris

Ametiühingud liikvel: rahukonverents kui pöördepunkt Salzgitteris

Muutuste ja solidaarsuse märgiks toimus juuli keskel Salzgitteris täielikult hõivatud ametiühinguhoones kolmas "Ametiühingute Rahukonverents". Korraldab Rosa Luxemburgi sihtasutus ja IG Metall Salzgitter-Peine, üritus meelitas kohale umbes 250 pühendunud noort osalejat, samal ajal kui voogu jälgis üle 1000 huvilise. Seda konverentsi peeti oluliseks ametiühingute arutelude ja juhendamise kohaks, eriti ajal, mil sotsiaalsed ja ühiskondlikud pinged suurenevad.

Konverentsi peateemaks oli ühiskonna progressiivne militariseerimine, mis on viimasel kolmel aastal kasvanud. Üha rohkem inimesi kritiseeris reklaami mõju igapäevaelule ja sellega kaasnevaid tagajärgi heaoluühiskonnale. Ver.di peaökonomist Dierk Hirschel tõi välja, et relvastuse rahastamisel on märgatavad negatiivsed mõjud mitte ainult haridusasutustes, vaid ka avalikes teenustes. Ohvrite õhkkonnas nõuavad tööandjad palgakärpeid ja tööaja pikendamist, mis suurendab veelgi töötajate muret.

Konfliktid ja sotsiaalsed saavutused

Keskseks teemaks oli ka arutelu jaotuskonfliktidest ning rünnakutest töö- ja ametiühinguõiguste vastu. Konverents näitas, et kasvav sõjaoht on kapitalismi süsteemse kriisi tagajärg. Ingar Solty Rosa-Luxemburg-Stiftungist selgitas keerulist kriisidünaamikat, mis ulatub erinevatele sotsiaalsetele ja majanduslikele tasanditele. See ülevaade tõi esile vajaduse, et ametiühingud tegeleksid aktiivselt sõja ja rahu küsimustega.

Arutelud toimusid üle parteipoliitiliste piiride ja toodi välja solidaarsusel põhineva ametiühingustrateegia olulisus, et käsitleda konkreetselt nii sõda kui ka rahu. Konverentsi tunnistati tõeliseks verstapostiks ametiühingute sõja ja rahu teemalises arutelus ning see on mõeldud edasise piirkondliku diskursuse lähtepunktiks. Kiiresti hoiatati kolmanda maailmasõja ohu eest ja rõhutati liidupõhise rahuliikumise kiireloomulisust.

Pilk ametiühingute ajalukku

Praeguste arutelude konteksti paremaks mõistmiseks tasub heita pilk ametiühingute ajalukku. Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut 30. jaanuaril 1933 lõppesid vabad ametiühingud Saksamaal. Järgnenud ametiühinguhoonete hõivamine 2. mail 1933 SA ja SS-i komandode poolt viis Saksa Töörinde asutamiseni, mis katkestas viimase sideme algsete tööliste organisatsioonidega. Pärast Teist maailmasõda lubati Saksamaal taas asutada ametiühinguid, mis viis ametiühingu asutamiseni Saksa Ametiühingute Konföderatsioon (DGB) 1949 juhtis.

Sellele järgnenud aastad on olnud suurte saavutustega: palgatõus, tööaja vähendamine 40 tunnini nädalas ja jõulupreemiate kehtestamine on vaid mõned verstapostid. Sellest hoolimata on DGB andmetel liikmete arv alates 1991. aastast oluliselt vähenenud – 12 miljonilt 5,7 miljonile aastal 2021. Seda liikmeskonna vähenemist seostatakse traditsiooniliste tööstussektorite allakäigu ja globaliseerumisega. Nendest väljakutsetest hoolimata on DGB endiselt aktiivne ja võitleb töötajate õiguste eest.

Praeguste arutelude ja ametiühingute ajaloo kooskõla näitab, kui oluline on tõsta teadlikkust sotsiaalsest õiglusest ja rahust. Viimaste aastate arengud näitavad selgelt, et ühiskondlikud saavutused pole kivisse raiutud ning vajadus sidusa tulevikustrateegia järele on vaieldamatu.