Salzgitter fookuses: Õpetaja hoiatab koolide integratsioonikriisi eest!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Salzgitter 15. septembril 2025: Õpetaja kritiseerib integratsiooniprobleeme ja aegunud infrastruktuuri Alam-Saksi liidumaa “probleemlinnas”.

Salzgitter am 15.09.2025: Lehrerin kritisiert Integrationsprobleme und veraltete Infrastruktur in der "Problemstadt" Niedersachsen.
Salzgitter 15. septembril 2025: Õpetaja kritiseerib integratsiooniprobleeme ja aegunud infrastruktuuri Alam-Saksi liidumaa “probleemlinnas”.

Salzgitter fookuses: Õpetaja hoiatab koolide integratsioonikriisi eest!

Salzgitter on Alam-Saksimaal kuumalt vaieldud teema. Linn on saanud halva maine „probleemse linnana“ ja sisserändest tulenevad väljakutsed on tohutud. Praeguses ZDF dokumentatsioon Selgemaks saavad probleemid, mille üle ka paljud elanikud kurdavad: sageli tunnevad nad end oma linnas võõrana.

Üks neist, kes olukorda omal nahal kogeb, on Kristina Scholz järve põhikoolist. Ta kirjeldab, kuidas kooli tegelikkus on muutunud: "Me oleme teatud määral üksi jäetud." Paljudes klassides räägivad saksa keelt soravalt vähesed lapsed, mis muudab õpetamise tunduvalt raskemaks. Koolis oldud ajal koges ta 2015. aasta pagulaslainet ja kritiseeris toonast lähenemist. Immigrandid tulevad peamiselt Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast ning mõnes rajoonis on välismaalaste osakaal kuni 30 protsenti, mis on viimase kümnendi jooksul märkimisväärne kasv.

Integratsioon ja tugi

Uute kodanike integreerimine Salzgitterisse on keeruline. 2015. aastal Süüriast põgenenud hambatehnik Haytham Allafi, kes praegu Salzgitter-Lebenstedtis moepoodi peab, räägib topeltväljakutsest. Ühest küljest on ta end hästi sisse elanud ja tunneb end mugavalt, teisalt on ta aga täheldanud migrantide seas tendentsi paralleelühiskonna poole. Paljud Lebenstedti süürlased on üksteist toetama perena kokku tulnud, mis on ühtekuuluvusele hea, kuid raskendab ühiskonda integreerumist.

The Integratsiooni väljakutsed ilmnevad ka koolides. Õpetaja Scholz teatab, et sageli puudub vajalik tugi. Tema põhikoolis õpib ainult kolm last, kes räägivad emakeelena saksa keelt. See sunnib õpetajaid töötama sümbolite ja lihtsa keelega, et kohandada erinevaid keeleoskusi. Edusamme on tööturule integreerumisel, kuid töö leidmine võib võtta kaua aega. Sotsiaalse segunemise peatumine toob kaasa paralleelühiskondade tekkimise.

Rändeandmed ja statistika

15. jaanuaril 2025 avaldatud 2023. aasta rändearuanne sisaldab põhjalikke andmeid rände liikumise kohta Saksamaal. Selle uuringu kohaselt elab Saksamaal praegu umbes 975 000 süürlast, kuid integratsiooni peetakse väljakutseks. Kuigi paljud saavad Saksamaa kodakondsuse, ei suuda ülekoormatud võimud ja kurnatud vastuvõtukultuur sammu pidada. Salzgitteris, kus ligi 35% elanikkonnast on välismaalased ja 5% süürlased, on surve linnale eriti suur. Stefani Steckhan, aktiivne kodanik, kutsub üles rohkem pingutama integratsiooni nimel, et edendada kooseksisteerimist ja vältida paralleelühiskondi.

Viimased aastad on näidanud, et Salzgitteri väljakutsed pole olulised mitte ainult kohalikul, vaid ka riiklikul ja Euroopa tasandil. Riiklik lõimumiskava nõuab selget keskendumist haridusele ja keeletoele, eriti algkoolis, kus pannakse alus edukale lõimumisele.