Mehmet Çakase väljasaatmine: Red Aid lööb kurdi õiguste eest häirekella!
Red Aid nõuab kurdi aktivisti Mehmet Çakase väljasaatmise peatamist Türki seoses inimõigustega.

Mehmet Çakase väljasaatmine: Red Aid lööb kurdi õiguste eest häirekella!
Murettekitavas pöördumises on Punane abi avalikkusele ja nõuab kurdi aktivisti Mehmet Çakase ähvardatud Türgisse väljasaatmise viivitamatut peatamist. See meede võib organisatsiooni hinnangul luua ohtliku pretsedendi ja kujutab endast ohtu Saksamaa poliitiliselt aktiivsete kurdide põhiõigustele. Red Aidi pressiesindaja Anja Sommerfeldi sõnul on eelseisev väljasaatmine murettekitav signaal, et Saksa võimud on valmis inimesi üle andma opositsioonitegelasi jõhkralt taga kiusavale režiimile.
Mehmet Çakasel, kelle Celle kõrgema piirkonna kohus mõistis 2024. aasta aprillis Kurdistani Töölisparteisse (PKK) kuulumise eest vangi, seisab ees ebakindel tulevik. Teda süüdistati selles, et ta töötas aastatel 2019–2021 Bremenis piirkondliku ametnikuna, ilma et oleks tõendatud ühtegi konkreetset kuritegu. Kuigi tema korraline vanglast vabanemine on kavandatud 2024. aasta oktoobrisse, võidakse ta igal ajal riigist välja saata, mida Red Aid peab vastuvõetamatuks.
Kutsuge kaitset piinamise eest
Arvestades jätkuvaid inimõiguste rikkumisi Türgis, ei ole Rote Hilfe oma murega üksi. Nagu näitavad erinevad teated, on kurdi vangide olukord Türgis viimastel aastatel oluliselt halvenenud. Vastavalt aruandele Türgi inimõiguste sihtasutus TIHV Alates 2014. aastast on piinamise kohta avalduse esitanud üle 7500 inimese või nende lähedase, kusjuures suurem osa kaebustest on laekunud viimase kuue aasta jooksul. Eriti murettekitav on see, et piinamise ohvrid on sageli poliitvangid, kes on nende asjaolude tõttu vangistatud. Kurdi etnilise identiteedi osakaal kannatanute seas on ebaproportsionaalselt suur.
Eriti karm juhtum näitab olukorda ilmekalt: kurdi, kelle piinamine oli tõestatud Türgis, ees seisab ka eelseisev väljasaatmisteade. The Föderaalne migratsiooni- ja pagulasteamet (BAMF) tunnistab piinamist, kuid seab samal ajal kahtluse alla, kas see põhines poliitilistel tõekspidamistel. Kriitikud, nagu advokaat Roland Meister, süüdistavad BAMF-i piinamise sobimatus suhtestamises.
Poliitiline debatt ja eelseisvad kohtuistungid
Rote Hilfe näeb Çakase ja teiste kurdi aktivistide võimalikus väljasaatmises ulatuslikku sekkumist nende poliitilistesse tegevustesse Saksamaal. Nende arvates võiks see meede taas julgustada repressiivseid meetmeid poliitiliselt aktiivsete kurdide vastu. Lisaks väljasaatmise peatamisele nõuab Rote Hilfe ka Çakase asüülitaotluse tunnustamist, mille BAMF lükkas tagasi. Menetluses on apellatsioonkaebus, mille arutamine on määratud 8. septembrile 2024. a.
Türgis kasvavate repressioonide õhkkonnas, kus autoritaarsus ja inimõiguste standardite eiramine on päevakord, muutub üha aktuaalsemaks küsimus, kuidas Saksamaa selliste juhtumitega tegeleb. President Recep Tayyip Erdogani valitsuse rangemad meetmed aitavad kaasa piinamise ja väärkohtlemise jätkumisele, mis kajastub ka Türgi ebapiisavas õigusriigis.
Tulevane arutelu Mehmet Çakase väljasaatmise üle ei saa mitte ainult määrata tema saatust, vaid sellel on ka kaugeleulatuvad mõjud Saksamaa kurdi kogukonnale. Kas vastavad ametivõimud tunnistavad, et nad sisenevad selle otsusega ohtlikule territooriumile, või eiratakse jätkuvalt üleskutset inimõigusi toetavama poliitika järele? Arengut on jätkuvalt põnev jälgida.