Saksamaa maksab afgaanidele: viisa asemel 6500 eurot – mis selle taga on?

Saksamaa maksab afgaanidele: viisa asemel 6500 eurot – mis selle taga on?

Sel nädalal tekitavad segadust uudised Saksamaa poliitikast: föderaalvalitsus otsustas pakkuda vastuvõtukinnituse saanud afgaanidele tavaviisa asemel rahalist hüvitist. See koheselt rakendatav programm mõjutab ligikaudu 60 inimõiguste nimekirjas olevat inimest ja ligikaudu 600 inimest, kes osalevad Pakistani üleminekuprogrammis ja ootavad lahkumist. Selle meetme eesmärk on hõlbustada tagasisaatmisprotsessi ja pakkuda ebakindlas olukorras olevatele afgaanidele uut perspektiivi.

Pakutav summa on vallaliste naiste puhul umbes 6500 eurot. See summa koosneb 1500 eurost enne väljalendu ja 5000 eurost stardiabina. Peredele suureneb see summa sõltuvalt liikmete arvust. Föderaalvalitsus loodab, et see rahaline toetus mitte ainult ei hõlbusta tagasipöörduvate perede Pakistanist tagasipöördumist, vaid annab neile ka uue alguse kodumaal, mis on majanduslikult raskustes.

Olukord Afganistanis

Pilk Afganistanile, ametlikult Afganistani Islami Emiraadile, näitab riigi ees seisvaid väljakutseid. Afganistan on merepiirita riik Lõuna-Aasias, mida ümbritsevad Pakistan, Iraan, Türkmenistan, Usbekistan, Tadžikistan ja Hiina. Selle pindala on 652 864 ruutkilomeetrit ja sündmusterohke ajalugu, mida iseloomustavad erinevad kultuurid ja religioonid. Pealinnas Kabulis elab hinnanguliselt 40–50 miljonit inimest ning see on ajalooliselt olnud innovatsiooni ja kultuurivahetuse keskus.

Kahjuks on riigi minevikku iseloomustanud ka ulatuslikud sõjad, sealhulgas Nõukogude invasioonid 1970. aastate lõpus ja USA sõjaline sekkumine 2001. aastal. Pärast Talibani naasmist võimule 2021. aastal ei ole rahvusvaheline üldsus suuresti suutnud režiimi tunnustada, peamiselt tõsiste inimõiguste rikkumiste tõttu, eriti naiste vastu.

Ootab lahkumist

Pakistanis ja Afganistanis on praegu umbes 2100 Afganistani kodanikku, kes ootavad riigist lahkumist. Olukord on kohutav, sest üle 200 neist on juba Pakistanist tagasi saadetud Afganistani, kus nad peavad elama ebakindlas olukorras. Aruannete kohaselt on 20 neist väljasaadetutest juba jõudnud tagasi Pakistani, et loota lahendust.

Siseminister Alexander Dobrindti (CSU) ajal kuude kaupa seisma jäänud sisseastumiskinnituse töötlemine algas taas 2025. aasta sügisel. Seni on aga lubatud riiki regulaarselt siseneda vaid kahel inimesel, samas kui kohtu kaudu on viisat jõustatud umbes 110 inimesele. Arvestades varem föderaalvalitsuse ja Talibani režiimi vahel algatatud kõnelusi võimalike väljasaatmiste üle, jääb olukord Talibani rahvusvaheliselt kritiseeritud poliitikale vaatamata paljude jaoks ebakindel.

Kriitika ja väljavaade

Wiebke Judit Pro Asylist on teravalt kritiseerinud föderaalvalitsuse läbirääkimisi ja räägib skandaalist, mis rikub rahvusvahelist õigust. Olukord Afganistanis ja pagulaste raske tagasipöördumine on teemad, mis esitavad väljakutse mitte ainult Saksamaale, vaid kogu rahvusvahelisele üldsusele. Afganistan, rikka kultuuripärandi ja loodusrikkusega riik, seisab silmitsi ülesandega väljuda vägivalla ja vaesuse tsüklist.

Nende ulatuslike meetmetega püüab föderaalvalitsus vastata tohututele humanitaarprobleemidele. Kas sellest piisab raskuste leevendamiseks ja positiivse pöörde loomiseks, on näha.

Selle teema kohta lisateabe saamiseks võite lugeda järgmisi artikleid: az-online, Wikipedia, Britannica.