Miljon süürlast Saksamaal: integratsioon või tagasipöördumine?

Miljon süürlast Saksamaal: integratsioon või tagasipöördumine?

Viimase kümne aasta jooksul on Saksamaal uue kodu leidnud üle miljoni Süüria põgeniku. See arv vastab Kölni elanike arvule ja on Saksamaa ühiskonda märgatavalt muutnud. Alguses suhtusid paljud sakslased uutesse tulijatesse skeptiliselt, kuid tänu paljude kodanike kannatlikkusele ja avalikkusele õnnestus paljusid süürlasi integreerida. Tänapäeval on need olemas paljudes igapäevaelu valdkondades – olgu siis haiglates, hooldekodudes või kauplustes. AZ Online raportid märkimisväärsest integratsioonist, mis sai võimalikuks tänu nende inimeste isiklikule pühendumusele.

Süüria ise on tõsiselt kannatada saanud: kaks miljonit maja on kannatada saanud ja paljud linnad on tühjenenud. Seetõttu puuduvad pagulastel sageli võimalused tagasi pöörduda. Paljud inimesed on Saksamaal juurutanud. Nende lapsed õpivad koolis ja räägivad saksa keelt, samas kui nende koduigatsus püsib tugev. Välisminister Johann Wadephul reisis hiljuti Süürias ja külastas laastatud Harasta piirkonda. Selgus, et pagulaste tagasipöördumine on pikaajaline perspektiiv, mis sõltub suuresti poliitilisest olukorrast.

Pagulaste staatus

2024. aastal elas Saksamaal umbes 974 136 Süüria päritolu inimest, kellest umbes 712 000 oli ametlikult registreeritud kaitset otsinuna. Enamikul neist – umbes 88 protsendil – oli tunnustatud kaitsestaatus. See näitab, kui oluliseks on Saksamaa muutunud Süüria migrantide vastuvõtva riigina. Süüria pagulased on väärtuslik ressurss, eriti sellistes valdkondades nagu hooldus ja põllumajandus, kuna paljud liiduriigid on hädas oskustööliste puudusega. Föderaalne kodanikuhariduse agentuur rõhutab, et peaaegu pooltel umbes kaheksa kuni üheksa aastat tagasi Saksamaale saabunud pagulastest oli kõrgem haridustase.

Süüria poliitiline maastik on samuti muutunud. Pärast seda, kui 2024. aasta detsembri alguses kukutas islamistlik miilits Hajat Tahrir al-Sham Bashar al-Assadi režiimi, arutatakse osade põgenike tagasisaatmist. Sellest hoolimata on olukord endiselt segane. BAMF on praegu peatanud kõik otsused süürlaste varjupaigataotluste kohta, välja arvatud Dublini menetlused, mis suurendab ebakindlust. Valju päevauudised Riigis on kriitiline humanitaarhädaolukord – 90 protsenti elanikkonnast sõltub abist.

Tagasi arutelu ja tulevikuväljavaated

Süürlaste tagasipöördumist Saksamaalt võiks soodustada nii tšarterlendude kui ka rahaliste stiimulite kaudu, nagu soovitab Jens Spahn CDU-st. Kuid siseministri kohusetäitja Nancy Faeser SPD-st hoiatab, et olukord Süürias on endiselt segane ja konkreetseid tagasisaatmise võimalusi ei ole praegu ette näha. UNHCR ennustab, et 2025. aasta esimesel poolel tuleb naaberriikidest tagasi umbes miljon inimest.

Siiski on integratsioon endiselt keskne viis selle ebaõnnestunud ruumi täitmiseks. Miljonid inimesed ei naase kergesti, isegi kui poliitiline olukord muutub. Valitsuserakonnad peavad sellele väljakutsele ausalt vastu astuma ja pakkuma lahendusi, mis sisaldavad selgeid õigusi, kindlaid perspektiive ja nende inimeste pingutuste austamist. Sest kuigi süürlasi integreeritakse Saksamaal tööturule, jäävad nende kodu- ja turvasoovid nende elu tegelikkuse keskseks osaks. Integratsiooni ja tagasipöördumise teema on pidev probleem, mis ei puuduta ainult pagulasi endid, vaid ka ühiskonda tervikuna.