Linnugripišokk: Vechtas tuleb tappa 150 000 kana!

Linnugripišokk: Vechtas tuleb tappa 150 000 kana!

Alam-Saksi liidumaa põllumajanduse tõsine probleem linnugripp levib kiiresti. Vechta rajoonis tuleb kahe kinnitatud haiguspuhangu tõttu tappa kokku ligi 150 000 muna- ja kalkunikana. Esimene nakatumine avastati Goldenstedti kogukonnas, millele järgnes teine ​​juhtum Vechta linna piirkonnas. Nende loomade tapmist valmistatakse juba ette, kuna olukord on tõsine. Kui Alam-Saksimaal on kõige rohkem juhtumeid 17 ettevõttega, on haiguspuhangutest teatatud ka kümnes teises föderaalriigis. Siin on linnugripp, ametlikult tuntud kui HPAIV (H5N1), osutunud loomadel väga nakkavaks ja sageli surmaga lõppevaks viirushaiguseks, mis põhjustab selliseid sümptomeid nagu kõrge palavik, isutus ja õhupuudus. Kuid Robert Kochi Instituudi andmetel on inimeste jaoks praegu väga väike risk.

Kuid pilk numbritele näitab kriisi ulatust: alates käimasoleva epideemia algusest on Alam-Saksimaal tapetud juba üle 150 000 looma. Ainuüksi reedel teatati farmides neljast uuest haiguspuhangust, millest üks juhtus 130 000 loomal. Lutteni vallas on tabamuste nimekirjas 130 000 munakana, Vechtas tuleb praakida veel 13 150 kalkunikana. Surve kasvab linnukasvatajatele, kes nõuavad olukorra tõttu üleriigilisi kohustuslikke lautasid, et kaitsta loomi ja vältida viiruse edasist levikut. Praegu on mõjutatud ka mitmed linnaosad, nagu Cloppenburg, Diepholz, Emsland, Heidekreis ja Stade. Cloppenburgi ringkonnas on seitsme juhtumiga registreeritud kõige rohkem haiguspuhanguid.

Kaitsemeetmed ja majanduslikud mõjud

Põllumajandusminister Miriam Staudte (rohelised) räägib piirkondlikult erinevatest haiguspuhangutest ja rõhutab kohustuslike tallide rajamise üleskutsete taga olevat majanduslikku survet. Saarimaa on esimene liidumaa, mis kehtestas peagi kehtima hakkava kodulindude pidamise nõude. Veel üks kiireloomulisuse märk on liidumaa põllumajandusministeeriumi taotlus EL-ile tõsta hüvitiste ülempiiri 50 eurolt kuni 110 euroni. Poole maksimummäärast kannavad riik ja Alam-Saksimaa loomataudifond, mis on mõeldud kannatanud põllumeeste kasuks.

Majanduslikke tagajärgi on juba tunda. Pardi- ja haneliha hindade tõusu on oodata, kuna loomaaiad valmistuvad haiguspuhangu võimalikeks mõjudeks. Saksamaa linnulihatööstuse president Friedrich-Otto Ripke soovitab nakatumisohu minimeerimiseks loomad loodusest välja viia.

Väljaspool talli: pilk metslindudele

Ka sookured on metslindude seas eriti mõjutatud. Hinnanguliselt on sel aastal linnugrippi surnud juba umbes 2000 sookurge, neist paljud Põhja-Brandenburgis ja teistes nakatunud piirkondades. Haigestunud või surnud metslindude käsitlemine nõuab erilist ettevaatust ja avalikkust kutsutakse üles teavitama sellistest leidudest vastavaid ametiasutusi. Linnukasvatajate hügieenieeskirju tuleb rangelt järgida, et kaitsta loomade ja lõpuks ka inimeste tervist.

Linnugripp on endiselt tõsine probleem ja on selge, et on vaja tegutseda. Piirkondlikke eeskirju ja soovitusi ei tohiks alahinnata, et peatada viiruse levik ja toetada põllumajandust Alam-Saksimaal praegusel keerulisel ajal.

Üldiselt näib, et linnugripp kujutab linnukasvatusele ulatuslikku väljakutset, kujutades endast nii majanduslikke kui ka terviseriske. Üleskutse tugevdatud kaitsemeetmete järele muutub üha valjemaks ja on hädavajalik olukorraga toimetulekuks ja suuremate kahjude ärahoidmiseks.