Lies nõuab kiiret üksmeelt sisepõlemismootorite kasutamise lõpetamise küsimuses Berliinis!

Lies nõuab kiiret üksmeelt sisepõlemismootorite kasutamise lõpetamise küsimuses Berliinis!

Saksamaal käib praegu ülioluline arutelu sisepõlemismootorite järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise üle. Alam-Saksi liidumaa peaminister Olaf Lies (SPD) on tungivalt toetanud selles küsimuses kiiret kokkulepet föderaalvalitsuses. Ta nõuab, et sel nädalal tuleks leida lahendus, et seda järgmisel ELi tippkohtumisel esitada. Lies rõhutab, kui oluline on nendel läbirääkimistel Saksamaa ühtne seisukoht. Ta viitab EL-i seadusandlusele, mis lubab alates 2035. aastast ainult uusi autosid, mis ei tooda CO2 emissiooni ning mida praegu saavad rakendada vaid elektriautod, kuna stern.de teatab.

Aga kui realistlikud on seatud eesmärgid? Lies peab ambitsioonikat eesmärki 15 miljonit elektriautot aastaks 2030 soovitavaks, kuid mitte enam saavutatavaks. Ta ei ole selles üksi; Elektriautode praegune tihedus Saksamaal on alla 5% sõidukite koguarvust. Elektrisõidukite uute registreerimiste arv on pärast ostuboonuse lõppemist järsult langenud ja isegi enam kui poole võrra vähenenud, mis tekitab küsimusi pikaajaliste eesmärkide osas.

Hoidke kliimal silm peal

Osana ELi kliimaprogrammist on Saksamaa seadnud endale eesmärgiks vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55 protsenti võrreldes 1990. aastaga, et lõpuks saavutada 2045. aastaks kasvuhoonegaaside neutraalsus. Nende kliimaeesmärkide saavutamise suutlikkuse pärast on muret eelkõige transpordisektoris, mis põhjustab umbes 22% heitkogustest 2023. aastal, mis tuleneb peamiselt diislikütusest. bensiin. Lies hoiatab, et ebaõnnestumine transpordisektoris võib mõjutada ka teisi tööstusharusid, nagu keemia-, terase- ja klaasitootmine, mida bpb.de kinnitab.

Föderaalvalitsus seisab siin dilemma ees: ühelt poolt on selge surve tegutseda, et mitte seada ohtu kliimaeesmärke. Teisest küljest on suur poliitiline ja majanduslik vastupanu, eriti liidu poolt. See nõuab nõuete leevendamist või edasilükkamist, pidades silmas paljude autotootjate majandusraskusi. On selge, et liikuvusüleminek eeldab lisaks tehnilistele lahendustele ka põhjalikku muutust elanikkonna kasutuskäitumises.

Tehnoloogiline avatus või selged eesmärgid?

Lies on pärast 2035. aastat tehnoloogia avatuse tagasi lükanud, välja arvatud vahemiku pikendajad ja pistikhübriidid. Samuti lükkab ta tagasi puhta e-kütuste strateegia ja pakub selle asemel välja CO₂-heite arvestusmudeli. Tema arvates tuleks vahemiku pikendajate ja hübriidide heitgaasid kompenseerida olemasoleva autopargi kütusega. See vaatenurk toetab üleskutset toetada väikeseid taskukohaseid elektriautosid nn superkrediidi kaudu, millega krediteeritakse ebaproportsionaalselt palju nende CO₂-säästu.

Kriitiline hinnang transpordisektorile kui kliimakaitsemeetmete olulisele hoovale väljendub ka selles, et tänaseks on ühistranspordis arvukad reisijatemahud jäänud alla koroonapandeemia eelse taseme. Mootoriga üksiktransport moodustab Saksamaal endiselt üle 60% transporditeenustest, mis on väljakutse, mis tuleb ületada. Seetõttu on tootjatele üha suurem surve kohandada oma olemasolevaid sisepõlemismootorite tehnoloogiaid ja töötada välja uusi säästvaid ajamitehnoloogiaid, et täita ELi eesmärki, milleks on 95 grammi CO2 heidet kilomeetri kohta alates 2025. aastast.

Eesmärk tõrjuda puuduvate sihtmärkide ohtu uuenduslike lähenemisviiside ja selge joonega kliimakaitses jääb prioriteediks. Liesi alluvuses olev ministeerium näeb selles suurt potentsiaali, eriti rahvusvahelises konkurentsis Aasia tootjatega. On põnev näha, kas föderaalvalitsus suudab välja töötada vajaliku tegevuskava ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamiseks või on õigele kursile jõudmiseks vaja edusamme.