Põhja-lõuna lõhe: kes kannab Saksamaal Bundeswehri koormat?

Põhja-lõuna lõhe: kes kannab Saksamaal Bundeswehri koormat?

Bundeswehr seisab silmitsi suurte väljakutsetega, eriti Saksamaal elatud reaalsuse kontekstis. 2027. aasta lõpuks plaanib Saksamaa luua Leedus uue brigaadi, kuhu kuulub 4800 sõdurit, kes täidavad oma ülesandeid NATO idatiival. Värbamise fookus näitab aga silmatorkavat põhja-lõuna lõhet. See tuleneb praegusest aruandest, mis uurib sõdurite päritolu ja rõhutab, kui erinevalt on kaitsekoormus eri liitriikide vahel jaotatud. Mecklenburg-Vorpommernis on muljetavaldavad 529 sõdurit 100 000 elaniku kohta, samas kui Baieris on vaid 188 sõdurit ja Baden-Württembergis vaid 105 sõdurit. Sama nõrgad paistavad asjad linnriikides: Berliinis on 100 000 elaniku kohta vaid 118 sõdurit, Hamburgis 175 ja Bremenis 185.

Sellise jaotuse üks põhjus võib peituda piirkondade majandustingimustes. Kettner Edelmetalle sõnul kannavad riigikaitse raskust majanduslikult nõrgemad piirkonnad, eriti põhjas ja idas. Siin on Bundeswehri teenistus sageli ainus karjäärivõimalus. Struktuuriliselt nõrkadest piirkondadest pärit pojad ja tütred riskivad oma eluga välismissioonidel, samas kui majanduslikult tugevamad piirkonnad, nagu Lõuna-Saksamaa, kus asuvad paljud suurettevõtted, annavad kaitse tagamisse sageli vaid piiratud panuse. See tasakaalustamatus tekitab küsimusi õigluse kohta. Praeguses maailmaolukorras, mida iseloomustavad sõda Ukrainas ja Venemaa oht, muutub vastutus julgeoleku eest üha aktuaalsemaks.

Bundeswehri ülesanded kasvavad

Bundeswehri ülesanded kasvavad mitte ainult uute vägede paigutamise tõttu Leetu, vaid ka pidevalt kasvavate nõuete tõttu. Kaitsepoliitik Roderich Kiesewetter väljendab muret vabatahtliku ajateenistuse tõhususe ja selle suutlikkuse üle rahuldada vajadust piisavalt koolitatud sõdurite järele. Uuringud näitavad, et praegust 182 000 sõdurist tööjõudu soovitakse suurendada 260 000 elukutselise sõjaväelaseni ning reservi on kavandatud 200 000 endise sõjaväelasega. Aga kuidas seda saavutada? Mõned eksperdid nõuavad tungivalt sõdurite suuremat sotsiaalset väärtustamist, et edendada värbamist ja tagada järelkasvu.

DW andmetel on Bundeswehri sihtmärgiks 203 000 sõdurit. Murettekitav tendents näitab aga, et vaatamata taotlejate arvu kasvule 2024. aastal lahkub Bundeswehrist esimese kuue kuu jooksul iga neljas inimene. Selle üheks põhjuseks võib olla soov kodulähedaste tööülesannete järele, mida alati täita ei saa. Bundestagi kaitsevolinik Eva Högl rõhutab praegusel ajal vajadust täielikult toimiva Bundeswehri järele.

Parandamiseks vajalikud toimingud

Arutelu keskseks punktiks on Bundeswehri varustus. Pärast kiiresti suurenevat 100 miljardi euro suurust erifondi sõjaliste võimete parandamiseks, mis kiirenes eriti pärast Venemaa rünnakut Ukrainale, on vajadus tegutsemiseks märkimisväärne. Kuigi fookus on nihkunud kiiresti kasutuselevõetava varustuse, nagu lahingulennukid ja tankid, hankimisele, on funktsionaalsete suuremahuliste seadmete ja varuosade hankimine endiselt väljakutse.

Tähelepanuta ei tohiks jätta ka arutelu võimaliku kohustusliku teenistuse üle noortele. Högl pakub välja “sotsiaalse aasta”, mida saab teha nii Bundeswehris kui ka sotsiaalasutustes. See võib aidata luua uusi võimalusi värbamiseks, panustades samal ajal ühiskonda. Idee on edendada sotsiaalset vastutust ja integreerida sõdureid paremini.

Bundeswehri olukord ja sõdurite jaotus näitavad, et siin on vajalik veelgi olulisem sotsiaalne diskursus. Jääb üle loota, et jõukad piirkonnad panustavad oma osa riigikaitsesse ja koorem jaotub seetõttu õiglasemalt. Sest lõppkokkuvõttes puudutab see kõigi turvalisust.