Vihma ja põua üleujutus: Põhja-Saksamaa võitleb viljaka pinnase eest!

Vihma ja põua üleujutus: Põhja-Saksamaa võitleb viljaka pinnase eest!

Kui Põhja-Saksamaa kohale sajab, on see paljudele kergenduseks. Kuid tegelikkus on keerulisem. Saksa ilmateenistuse praegused andmed annavad ülevaate mulla niiskuse keerulisest olukorrast: paljudes piirkondades on muld veega enam kui piisavalt varustatud, samas kui teised piirkonnad on hädas põuaga. NDR teatas, et 2025. aasta juulis sadas kohati kaks korda rohkem kui pikaajaliselt keskmiselt. Need kõikumised ei mõjuta mitte ainult põllumajandust, vaid ka kliimat tervikuna.

Põhja-Saksamaal on praegu hästi veega varustatud 46,9% aladest, 34,8% kannatab liigniiskuse all, samas kui 18,3% on liiga kuiv pinnas. Eriti torkab silma Schleswig-Holstein, kus muljetavaldavad 85,9% aladest peetakse liiga märjaks. Põllumajandusettevõtted võitlevad praegu nende äärmuslike niiskustingimuste tagajärgedega, mis kahjustavad tõsiselt teraviljasaaki.

Põllumajanduse väljakutsed

Mida see põllumeestele tähendab? Nad seisavad silmitsi väljakutsega säästa saaki sellistes muutlikes tingimustes. Märg muld raskendab koristustööd; Samas kujutab liiga palju vett kaasa juuremädaniku oht, kuivad perioodid aga kahjustavad fotosünteesi. Kliimamuutus toimib kui kordistaja, mis mõjutab suuremahuliste ilmastikuolude kestust ja pikendab seega ülimalt nii kuiva kui vihmaperioodi EL määrab. 

Pole saladus, et põllumajanduse ökosüsteemidel on kliimamuutustele märkimisväärne mõju. Need neelavad umbes 25–30% inimtegevusest tingitud CO2 heitkogustest. Kuid praegune ebakindlus mulla niiskuse osas kahjustab ka kliimamuutusi ennast, sest mulla niiskuse, taimestiku ja kliima koostoimed on üliolulised. Teadlased on leidnud, et praegused kliimamudelid alahindavad sageli põua ja süsinikuringe vahelist seost, muutes prognoosid ebatäpseks.

Kliimamudelid ja nende määramatused

Praegused Maa süsteemi mudelid vajavad kiiresti täiustamist, et võimaldada tulevaste kliimamuutuste täpsemat hindamist. Projekti PUUD-KUUMUS eesmärk on aidata uusi teabeallikaid kasutades maa-kliima vastastikmõjude kohta täpsemaid diagnoose teha. Muuhulgas ka ekstreemsete ilmastikutingimuste mõju, millest juba Beillouini jt uurimuses rääkisid. (2020) tuleks paremini mõista.

Kuna kliimamuutused on suurema tähelepanu all, on ülioluline, et põllumehed ja otsustajad saaksid töötada teaduspõhiste prognoosidega. Bpb rõhutab, kui oluline on põllumajanduse kliimamuutustega kohanemise strateegiate järjepidev väljatöötamine. Ekstreemsete ilmastikuolude mõistmine võib siin astuda suure sammu edasi.

Ekstreemsetest ilmastikuoludest tingitud pidevad väljakutsed ja prognooside ebakindlus ei näita lõppu. Olgu põud või soovimatu liigniiskus – põnev on näha, kuidas olukord lähikuudel areneb. Üks on igatahes selge: nende ekstreemsete ilmastikuoludega tegelemine peab olema lähiaastatel nii ühiskonna kui looduse jaoks esmatähtis.