Karin Prien: Sugulased kaovad - tume saatus!

Karin Prien: Sugulased kaovad - tume saatus!

Kiel, Deutschland - Praeguses rände- ja geopoliitiliste väljakutsete arutelus räägib haridusminister Schleswig-Holstein Karin Prien kiiresti oma kogemustest. Intervjuus selgitab ta, et tal on koduriigis ainult üks sugulane, samas kui tema teised sugulased on kas "tapetud või emigreerunud". See isiklik suhe illustreerib rände ja konfliktide mõju paljude inimeste elule, nagu näitab ka arutelu rändepoliitika üle Saksamaal. Prieni avaliku ettekujutuse korral saab sellise saatuse tragöödia inimmõõtme, mis kaotatakse sageli poliitilistes aruteludes. Selle kohta leiate teavet Spiegeli artiklist.

Priens -avalduste kontekst on eriti asjakohane, kuna Saksamaa on viimastel aastatel silmitsi mitmesuguste rändepoliitika väljakutsetega. Körberi fondi aruandest selgub, et suurimaks välispoliitika väljakutseks peetakse Ukraina elanikkonna sekretäri. 2023. aasta septembris väitis 45 protsenti küsitletutest, et peamine probleem oli Ukraina sõda, samas kui rännet mainiti vaid 31 protsenti kui pakilise teemana. Need arvud näitavad kasvavat muret geopoliitilise olukorra pärast, kuid rändeteema on paljude Saksamaa inimeste jaoks keskne.

migratsioon sotsiaalse teemana

Ränne on aastaid olnud avaliku arutelu keskmes ja on saavutanud uute mõõtmete mitmesuguste kriiside kaudu, näiteks Süüria kodusõda. Saksamaa on alates 2015. aastast saanud rohkem kui miljonit põgenikku, samas kui varjupaigataotluste arv 2024. aastal oli Ukrainast pärit umbes 251 000. Eelmise aastaga võrreldes märkimisväärne langus umbes 29 protsenti illustreerib selle teema dünaamilist olemust. Selle tulemuseks on varjupaiga ja rändepoliitika arutelu intensiivistamine, eriti vastavalt Mannheimi ja Solingeni rünnakutele, mis mitte ainult ei mõjuta poliitikat, vaid kujundavad märkimisväärselt Saksamaa inimeste valijate käitumist.

Poliitiline maastik muutub: Saksamaa (AFD) alternatiiv on saavutanud Thuringia ja Saksi riiklikel valimistel üle 30 protsendi ning järgmistel föderaalsetel valimistel võib saavutada kuni 20,8 protsenti. Uuring näitab, et 77 protsenti küsitletutest nõuab rändepoliitikat ja üle 90 protsendi AFD ja BSW toetajatest on uue varjupaigapoliitika jaoks, samas kui 65 protsenti SPD toetajatest esindab sarnaseid seisukohti. Need arengud on pannud föderaalvalitsuse reageerima suurenenud küüditamistega ja karmistanud piirikontrolli.

avalik arvamus ja tulevased väljakutsed

Rahvastik näeb end põgenike lisamisega võrreldes üha enam mahutavuses. Seda olukorda silmas pidades räägib statistika selget keelt: umbes 32 protsenti küsitletutest usub, et rohkem tagasilükatud varjupaigataotlejaid saab küüditada. Samal ajal nõuavad omavalitsused tuge, kuna paljud salvestusvõimalused on ülekoormatud. Surve kasvab ja valitsus peab reageerima inimeste muredele ning leidma samal ajal rändajatele inimliku lahenduse.

EL otsustas ka 2023. aasta uued varjupaigareeglid, mis näevad ette inimestele, kellel on väike väljavaade jääda tagasi välistesse piiridesse. See peaks aitama kõrge põgenikega, näiteks Itaalia ja Kreekaga riikidel vabastada liigsest koormusest. Avaliku arvamuse rahustamiseks ja väljakutsetest ühise mõistmise arendamiseks on endiselt oluline leida Euroopa lahendusi põgenikega tegelemisel.