Välismaal õppimine: nii palju rahastust on 2024/25!
Erasmus+ pakub rahalist tuge üliõpilastele Euroopas. Lisateavet rahastamisvõimaluste ja -nõuete kohta.

Välismaal õppimine: nii palju rahastust on 2024/25!
Välismaal õppimine on paljude tudengite unistus ning Erasmus+ programmiga on see unistus nüüd käegakatsutavam. Vahetusprogramm pakub huvitavat rahalist tuge Euroopa ülikoolide üliõpilastele ning tagab, et nende välismaal viibimine pole mitte ainult unustamatu, vaid ka taskukohane. Haw Kiel teatab, et rahastamise suurus sõltub sihtriigist. Pakkumine on eriti atraktiivne esimesse rahastusgruppi kuuluvatele riikidele, nagu Belgia, Taani ja Prantsusmaa, kus tudengid võivad saada 600 eurot kuus. Eestisse, Kreekasse või Hispaaniasse reisivatele õpilastele on 540 eurot kuus.
Rahaline toetus ei ole piiratud stipendiumi suurusega. Rahastamise kogusumma põhineb viibimise pikkusel, kusjuures arvesse on võetud ka saabumis- ja lahkumispäevad. Välispraktika eest on isegi lisatoetus 150 eurot kuus.
Kuidas rahastamine toimib?
Erasmus+ stipendium makstakse välja kahes osas: 80% pärast lepingu sõlmimist ja ülejäänud 20% pärast välismaalt naasmist. Lisaks saab taotleda reisikulusid asukohaülikooli kauguse alusel ning täiendavalt toetatakse keskkonnasõbralikke transpordivahendeid nagu buss, rong või jalgratas. Taotleda saab ka erivajadustega õpilaste eritoetust, nn “Vähem võimalusi-Top Up”, mille suurus on 250 eurot kuus.
Illustreeriv näide selle illustreerimiseks: 131-päevast Soomes viibimist saaks rahastada kokku 2969 euroga, kusjuures summa sõltub sõidutoetusest ja täiendavatest reisipäevadest. “Vähem võimalusi-Top Up” puhul tõuseks kogusumma isegi 4077 euroni.
Kes saab kandideerida?
Programm on suunatud laiale auditooriumile: avaldusi saavad esitada lühikursuste üliõpilased, bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilased ning doktorandid. On oluline, et registreeruksite Erasmus+ programmis osalevas ülikoolis. Välismaal õppimine peab olema seotud õpieesmärgi ja isikliku arenguga ning olema õppeprogrammi osa. Valju Erasmus+ Pikaajalisi mobiilsusvõimalusi on nii 2–12-kuuliseks õppetööks kui ka lühiajaliseks 5–30-päevaseks.
Teine põnev aspekt on toetus üliõpilastele, kes sooritavad praktika välismaal või on pärit äärealadest. Siin saavad nad liikuvuse edendamiseks täiendavat rahalist toetust. Lisaks tagab Erasmus+ veebipõhine keeletugi, et välismaal viibimise keeleprobleemid on kergemini lahendatavad.
Nõuded ja planeerimine
Üliõpilased peavad eelnevalt sõlmima õppelepingu saatva ja vastuvõtva ülikooli vahel, et tagada nende akadeemiliste saavutuste tunnustamine. Määratletakse mitte ainult õigused ja kohustused, vaid reguleeritakse ka viibimisjärgset täitmise tõendamist. Ka Saksa Üliõpilaskondade Liit juhib tähelepanu sellele, et välisriigis lisakulude katmiseks peaksite raha andma enne viibimist. Tasub uurida ka BAföG võimaluste kohta, sest välismaal võib BAföG olla vahel kõrgem kui kodumaal.
Kui teil on Erasmus+ või rahastamise kohta küsimusi, võtke aegsasti ühendust oma ülikooli rahvusvahelise bürooga. Sest hea plaan on eduka välismaal viibimise aluseks!