Lein Rolf Hilgenfeldi pärast: suri biokeemia pioneer

Lein Rolf Hilgenfeldi pärast: suri biokeemia pioneer

19. juunil 2025 kaotas teadusmaailm ühe oma silmapaistvatest mõistustest. Prof dr dr h. c. 71-aastaselt suri Bad Schwartaus tähtis Saksa biokeemik Rolf Hilgenfeld, kes andis olulise panuse koroonaviiruste uurimisse.[[1]](https://www.dzif.de/de/stillem-gedenken-rolf-hilgenfeld) Hilgenfeld ei jäta suurt auku mitte ainult teadlaskonna perekondlikesse, kolleegide ja kaastunnetesse.

Rolf Hilgenfeld sündis 3. aprillil 1954 Göttingenis ja teadis varakult, kuhu tema tee viib. Ta õppis keemiat Göttingeni ja Freiburgi ülikoolides, kus sai diplomi 1981. Teaduslik karjäär viis ta Max Plancki Biofüüsikalise Keemia Instituuti ja Berliini Vabaülikooli, kus ta sai 1987. aastal doktorikraadi väitekirjaga taimeproteaasi struktuurist. Aastatel 1995–2002 oli ta molekulaarbiotehnoloogia instituudi direktor ja 2003. aastal siirdus ta Lübecki ülikooli, mida juhtis biokeemia instituudi direktorina kuni pensionile minekuni 2020.[[2]](https://de.m.wikipedia.org/wiki/Rolf_Hilgenfeld)

Viirusuuringute pioneer

Hilgenfeld polnud mitte ainult kirglik teadlane, vaid ka teerajaja Saksa struktuuribioloogia alal. Tema töö selliste viiruste nagu SARS, MERS-CoV, Zika ja SARS-CoV-2 struktuuri alal on muutnud ta rahvusvaheliselt tuntuks. Eriti 2002/2003. aasta SARS-i pandeemia ajal tekitas tema publikatsioon SARS-i viiruse proteaasi kolmemõõtmelise struktuuri kohta suurt segadust ja pani aluse viirusevastaste ainete väljatöötamisele. Ta tegi tihedat koostööd Hiina teadusasutustega ja teda tunnustati kui „Highly Cited Researchers 2024”[[1]](https://www.dzif.de/de/stillem-gedenken-rolf-hilgenfeld)

Hilgenfeldi interdistsiplinaarne lähenemine, mis ühendas biokeemia, viroloogia ja ravimite avastamise, tõi kaasa märkimisväärseid edusamme ravimite arendamisel. Silmapaistev saavutus oli SARS-CoV-2 peamise proteaasi Mpro struktuuri selgitamine 2020. aasta alguses, mis võimaldas tema meeskonnal välja töötada alfa-ketoamiidi inhibiitori, mis oli efektiivne ka SARS-CoV-2 vastu. Need saavutused tõid talle 2023. aastal Saksamaa Kristallograafia Seltsi Carl Hermanni medali.[[2]](https://de.m.wikipedia.org/wiki/Rolf_Hilgenfeld)

Püsiv pärand

Hilgenfeldi pühendumus teadusele ulatus ka uurimistööst kaugemale. Juba 2010. aastal tegi ta aktiivselt kampaaniat Lübecki ülikooli arstiteaduskonna säilimise nimel, mis näitab tema sügavat seotust institutsionaalse koduga. Kuni oma surmani töötas ta vanemprofessorina ülikooli Molekulaarmeditsiini Instituudis ja oli eriti aktiivne Saksa Infektsiooniuuringute Keskuses (DZIF). Tema väsimatut tööd hinnatakse kõrgelt nii professionaalses maailmas kui ka mujal.[[1]](https://www.dzif.de/de/stillem-gedenken-rolf-hilgenfeld)

Rolf Hilgenfeldiga ei kaota teadus lihtsalt teadlast, vaid inimest, kes ehitas sildu distsipliinide vahele. Tema pärand elab edasi biokeemias ja viroloogias, sillutades teed tulevastele teadlaste põlvkondadele.[[2]](https://de.m.wikipedia.org/wiki/Rolf_Hilgenfeld)