Hülgepoeg Elke muudab Põhja-Friisimaa lähedal asuva aia ohtlikuks!

Hülgepoeg Elke muudab Põhja-Friisimaa lähedal asuva aia ohtlikuks!

Hülgepoeg vallutab Põhja-Friisimaa südameid

12. juulil avastas Põhja-Friisimaalt pärit perekond oma aiast väikese hülge. Igapäevaselt hanede ümber tehes märkasid nad armsat loomakest. Avastuse teinud Anneke Klützke kahtlustab, et ulguja on pärit lähedalt Tümlauer-Koogist, kus hülgeid elab arvukalt. Hinnanguliselt läbis väikehüljes enne aeda maandumist poolteist kuni kolm kilomeetrit. Pärast avastust võttis perekond kohe ühendust Friedrichskoogi hülgejaamaga, mis tegeleb selliste hädaolukordadega.

Hülgepoeg, kes sai nimeks Elke, kosub praegu jaamas hästi. Nagu NDR teatab, on väikesel mereelanikul nabapõletik, mis ei ole noorte hüljeste puhul ebatavaline. Tal läheb aga hästi ja ta on saanud 21. juulist kogu oma kalaratsiooni ära süüa. Elke vajab aga oma 10–14-päevase vanuse tõttu veel pikemat aega, et täielikult taastuda. Praegu on ta karantiinis kuni täieliku paranemiseni.

Friedrichskoogi hülgejaama töö

Friedrichskoogi hülgejaama peetakse Schleswig-Holsteini ainsaks volitatud hüljeste vastuvõtukeskuseks ja oluliseks kontaktpunktiks orvuks jäänud hülgepoegadele, kes ei suuda ilma emata ellu jääda. Saksamaa Waddenimeres sünnib igal aastal üle 6000 hülge. Peamine poegimishooaeg on just saavutanud haripunkti ja juuni keskpaigast juuli keskpaigani on hülgepoegade sigimine täies hoos. Friedrichskoogi loomapidajad hooldavad praegu 153 noorhüljest, naaberjaamas Norddeichis aga 111 looma. Need numbrid näitavad muljetavaldavalt, kuidas hooaeg on täies hoos.

Näiteks Friedrichskoogis toodi hiljuti jaama 2021. aasta esimene ulguja Lønne, kes oli sel ajal vaid päeva vana. Lähinädalatel on oodata ka teisi ulgujaid, mis tähendab, et jaamas on peagi ees veelgi tihedamad päevad. Loomi kasvatatakse kuni loodusesse laskmiseni, kasutades ranget söötmisrežiimi, mis toimub mitu korda päevas. Enne loodusesse laskmist peavad hülged kaaluma 25 kilogrammi ja sigimise ajal söödetakse neile 3–4 kilogrammi kala päevas.

Pilk tihendite kaitsmisele

Hüljeste sünni- ja puhkepaikadesse on inimestel raske ligi pääseda, kuna need asuvad kaitsevööndis, kuhu ei ole lubatud siseneda. Et loomi mitte muretseda, on oluline hoida suurt distantsi. Väikesed hülged teevad kontaktkõnesid, et helistada oma emadele, kui nad lahku lähevad. Jaamade hoolduspersonal on koolitatud looma rahulikku stressivaba keskkonda, mis on hülgepoegade ellujäämiseks ja taastumiseks nii oluline.

Elke lugu ja hülgejaamade raske töö näitavad, kui oluline on neid loomi kaitsta ja tagada neile võimalus elada vabadust. Pole ju midagi paremat kui oma hülgeid taas merel näha – ja esimesed sammud nende uue vabaduse poole on juba tehtud.