ArcelorMittal: Bremeni terasetehas jääb vesiniku asemel söeajastusse!

ArcelorMittal: Bremeni terasetehas jääb vesiniku asemel söeajastusse!

Bremeni majanduse supis olev sool võib olla ohus: ettevõtte strateegiate lugupeetud ekspert Wolfgang Gerke on teravalt kritiseerinud ArcelorMittali otsust lükata esialgu tagasi Bremeni terasetehase üleviimine vesiniku tootmisele. Gerke kirjeldas seda sammu kui hiilivat ja segadust. See otsus tuleb üllatusena paljudele, eriti Bremeni senatile ja CDU-le, kes olid lootnud asukoha kohanemisvõimele.

Silmapiiril oli ambitsioonikas projekt. ArcelorMittal sai lõpuks hoogu, et jätta kivisüsi ja koks maha ning teha hüpe vesiniku tootmisele. Kuid kui lükatakse tagasi miljardeid väärt projekt, mis mõjutas ka Eisenhüttenstadti ümberkujundamist, tekib ebakindlus. Nagu päevauudised teatas, et rahastus oli kokku 1,3 miljardit eurot, kuid majanduse efektiivsuse puudumine ja vesiniku vähene kättesaadavus viis ettevõtte kurssi muutma.

Miks otsus nii valus on

ArcelorMittali otsus muudatus tagasi lükata tuli ajal, mil CO2 sertifikaatide tõus ja kõrged energiakulud tuntavalt kasvasid. Prognoosid eeldavad, et tavapärane terase tootmine Euroopas ja seega ka Bremenis ei saa enam viie aasta pärast elujõuline olla. Gerke kahtlustab, et ettevõte püüab säilitada tavapäraseid tootmisviise nii kaua kui võimalik, et maksimeerida kasumit enne uste sulgemist.

Selle otsuse mõju ei mõjuta mitte ainult töökohti Bremenis, vaid sellel on laiem mõju ka Saksamaa terasetööstusele. Lõpuks annab see sektor olulise panuse riigi CO2-heitesse. Linnapea Andreas Bovenschulte on juba rõhutanud, et terasetehase dekarboniseerimisele pole alternatiivi.

Pilk tulevikku

Mis selles olukorras aitab? Eksperdid nõustuvad: vaja on kõigi asjaosaliste sihikindlat koostööd. Nagu Oliver Wyman Analüüs näitab, et uuenduslikud lähenemised terase tootmisele ei aita mitte ainult oluliselt vähendada CO2 heitkoguseid, vaid ka kindlustada Saksamaa tehnoloogilise juhtpositsiooni. Selle ambitsiooni elluviimiseks on aga vaja pühendunud poliitika-, äri- ja teadusvõrgustikku.

Bremeni senat on loonud 250 miljoni euro väärtuses erifondi. Föderaalse toel oleks terasetehase ümberkujundamise edendamiseks olnud kokku 1,3 miljardit eurot. Kuid nüüd tekib küsimus: mis saab edasi? Bremeni senat on pettunud ja on juba poliitikas kriitilisi hääli tõstnud.

Lähiaastad võivad olla määravad, kas Bremen jääb ärikohaks või libiseb tähtsusetuks. Lootus järkjärguliseks üleminekuks keskkonnasõbralikumatele tootmismeetoditele säilib – sest roheline teras võib olla jätkusuutliku tuleviku võti. Kuid ilma näitlejate valmisolekuta julgeda uusi asju proovida ja rõhutada koostööd, võib see unistus kokku kukkuda kiiremini, kui arvate.