Bremerhaven: miljoni dollari projekt uurib igikeltsa kiiret sulamist

Bremerhaven: miljoni dollari projekt uurib igikeltsa kiiret sulamist

Bremerhavenis asuv Alfred Wegeneri Instituut (AWI) on käivitanud uue põneva projekti, mis köidab kliimateadlaste tähelepanu kogu maailmas. PeTCaT nime all, mis on lühend sõnadest “Rapid Permafrost Thaw Carbon Trajectories”, on eesmärk 2025. aasta oktoobrist 2030. aasta septembrini uurida, kuidas igikeltsa kiire sulamine kliimat mõjutab. Mittetulundusühing Schmidt Sciences toetab seda murrangulist projekti rahastussummaga ligikaudu 10,4 miljonit USA dollarit ehk ligikaudu 8,9 miljonit eurot. Projekti keskmes on AWI, mis ühendab USA, Kanada, Rootsi ja Hollandi teadlasi, et tegeleda globaalse soojenemise probleemidega.

Miks see projekt nii oluline on? Arktika soojeneb globaalsest keskmisest kiiremini ja piirkonna külmunud pinnasesse ladestub rohkem süsinikku kui atmosfääri – umbes kaks korda rohkem! Igikeltsa sulades eralduvad kasvuhoonegaasid nagu süsihappegaas ja metaan, mis destabiliseerib kliimat veelgi. Projektijuht Guido Grosse toob välja, et ülemise mullakihi sulamine toimub igal suvel, sulamiskihid aga lähevad pikaajalise soojenemise tõttu sügavamale.

Uurimismeetodid ja eesmärgid

Tähelepanu väärib ka projekti metoodika. PeTCaT kasutab Arktika järskude sulamisprotsesside kaardistamiseks kaugseire- ja süvaõppe tehnoloogiaid. Alaska, Kanada ja Soome aladelt proove kogudes uuritakse orgaanilise materjali lagunemist ja eralduva süsiniku hulka. Luuakse uudne andmekogum, mis hõlmab satelliitide hinnanguid ja välimõõtmisi, et paremini mõista süsinikuringe koostoimeid Arktika asukohas.

Teadlaste meeskond kavatseb välja töötada uued kliimaprognoosid. Nende eesmärk on aidata mõista igikeltsa sulamise rolli globaalses süsinikuringes ja analüüsida selle mõju järelejäänud CO₂ eelarvele. Keskse tähtsusega on see, kuidas niiskustingimused Arktikas arenevad. Simulatsioonid näitavad, et tulevased sademed mõjutavad kohalikke tingimusi: kuivas pinnases toodetakse rohkem CO₂, märjemates muldades aga metaani.

Parem arusaam tulevikust

Teadlased uurivad intensiivselt erinevaid kliimat mõjutavaid tegureid. Üks väljakutseid on ranniku erosioon, mille tulemusel kaotab paljudes Arktika piirkondades igal aastal umbes pool meetrit rannajoont. See erosioon ei mõjuta mitte ainult maastikku, vaid ka süsinikuringet, kuna ookeanipinna CO2 tase suureneb erodeeritud materjali tõttu.

Max Plancki meteoroloogiainstituut töötab ka paralleelsete projektidega, et paremini modelleerida igikeltsaga seotud keerukaid biogeokeemilisi protsesse. Eksperdid paljudest institutsioonidest aitavad süvendada teadmisi Arktika piirkonna kohta, et tulevased kliimastsenaariumid muutuksid veelgi täpsemaks.

Kokkuvõttes näitab PeTCaT projekt, kui oluline on rahvusvaheline koostöö ja kaasaegsed tehnoloogiad kliimamuutuste väljakutsetega toimetulemisel. Tulemused võivad olla üliolulised nii teadusringkondadele kui ka poliitikakujundajatele, et töötada välja hästi põhjendatud meetmed eelseisvate kliimamõjudega tegelemiseks. See on osa tulevasest uurimistööst, mis on väga oluline mitte ainult Arktika, vaid kogu planeedi jaoks.

Lisateavet projekti kohta leiate aadressilt T-Online, [AWI].