Energiasadam Bremerhavenis: 2000 töökohta ohus!

Energiasadam Bremerhavenis: 2000 töökohta ohus!

Bremerhavenisse kavandatav EnergyPort tekitab elavaid arutelusid ning on ambitsioonikas projekt, mis tekitab suuri lootusi töökohtade ja majandusarengu osas. Alliance Germany (BD) parlamendirühm Bremeni parlamendis nõuab kiiret rakendamist ja suuremat läbipaistvust umbes 2000 töökoha kavandamisel. "Me ei saa enam oodata, millal otsus tehakse," ütles BD parlamendirühma sadamapoliitika eestkõneleja Sven Schellenberg, kes hoiatab paigalseisu eest. Kaks aastat pärast planeerimise ametlikku algust on olukord ainult keerulisemaks muutunud, eriti mis puudutab muda teisaldamist, mida praegu Bremeni liidumaal arutatakse. Zeveneri ajaleht teatatud.

EnergyPorti ehitamisega kaasnevad väljakutsed on mitmekesised. Roheliste partei linnanõunik Ralf Rüdiger Heinrich rõhutab vajadust asendus- ja kompenseerivate meetmete järele, mis tulenevad ökosüsteemile tekitatud kahjust. Prügilasse ladestamise või süvendatud materjali töötlemise probleem on üks takistusi, millega vastutajad peavad planeerimise käigus tegelema.

Senati plaanid

Bremeni senat on nüüd välja andnud lõunakalasadamas EnergyPorti planeerimiskorralduse, mida linnapea dr Andreas Bovenschulte kirjeldas kui riikliku tähtsusega sammu. See projekt ei ole oluline ainult Bremerhaveni jaoks, vaid sellel on mõju ka kogu Liitvabariigile. "Siia võiks luua sadu töökohti," ütles linnapea. Ka senaator dr Claudia Schilling tõstab esile väärtuse loomise ja töökohtade loomise potentsiaali. Senat plaanib plaanide elluviimise osas alustada dialoogi looduskaitseühingutega, et tagada laialdane toetus Senati pressibüroo suhtleb.

Lõunakalasadamas on avatud üle 250 hektari arendusala. Neid tuleks kasutada keskkonnasõbralikuks energia tootmiseks, salvestamiseks ja jaotamiseks. Muu hulgas on kavas avamere tuuleparkide ja vesiniku tootmise projektid. Kontseptsiooni osaks on ka kliimaneutraalsete tarbesõidukite tootmine ning akude ja tuuleturbiinide taaskasutus. Edasise planeerimise kulud ulatuvad ligikaudu 4,2 miljoni euroni.

Integreerimine riiklikusse strateegiasse

Projekt käib käsikäes riiklike kliimaneutraalsuse eesmärkidega. Saksamaa eesmärk on saada 2045. aastaks kliimaneutraalseks ja 2030. aastaks on plaanis tagada vähemalt 80% kogu elektritarbimisest taastuvatest energiaallikatest. Avamere tuuleenergia võimsust tahetakse suurendada 2030. aastaks 30 GW-ni ja 2045. aastaks 70 GW-ni. Rohelise vesiniku vajadus suureneb tohutult, mis on sadama infrastruktuuri jaoks hädavajalik. Ilma nende meetmeteta on vaevalt võimalik saavutada ambitsioonikaid laienemiseesmärke, hoiatab Saksamaa energiaagentuur DENA.

"Energia üleminekut ei saa ellu viia ilma sadama infrastruktuuri vajaliku laiendamiseta," selgitab planeerimisamet. Potentsiaalses uuringus uuriti Lõuna kalasadama majandusarengu potentsiaali mitmes valdkonnas, sealhulgas taastuvenergia tootmises ja jätkusuutlikus liikuvuses. Energiasadama kõrged ootused sõltuvad suuresti plaanide edukast elluviimisest, mis peab olema kooskõlas ka ökoloogiliste nõuetega Bremenports esiletõstmised.