AfD kriitika: Tüüringi siseminister nõuab riigiteenistujate jaoks selgeid reegleid

AfD kriitika: Tüüringi siseminister nõuab riigiteenistujate jaoks selgeid reegleid

Mis saab AfD-st edasi? See küsimus on praegu erilise tähelepanu all, sest Tüüringi siseminister Georg Maier on selgelt öelnud, et pole rahul liidumaa töörühma seniste edusammudega. Eelseisval siseministrite konverentsil (IMK), mis toimub kolmapäeva õhtul Bremenis, on päevakorras teema “AfD-ga tegelemine”. Maier ei nõua mitte ainult rangemate reeglite kehtestamist avalikus teenistuses olevatele AfD liikmetele, vaid ka selget õigusraamistikku valitsuse töötajatele. Eelkõige ootab ta määratletud juhtumirühmi ja astmeid, et kõrvaldada praegu valitsevad ebaselgused.

Maier pooldab ka relvaseaduste muutmist. Eesmärk on luua erinevates liidumaades ühtsed tõlgendused. "Äärmuslaste käes ei tohiks olla relvi," oli tema selge sõnum. Föderaalne põhiseaduse kaitse amet on praegu klassifitseerinud AfD paremäärmuslasteks, mille vastu partei astub õiguslikke meetmeid. Need õigusvaidlused tekitavad ummikseisu, mis muudab arengud veelgi keerulisemaks. See probleem muutub järjest plahvatusohtlikumaks ja paljud kodanikud mõtlevad, milline on selle mõju avalikule turvalisusele.

Töörühma uuring

IMK raames olid juba eelnevalt arutatud, kuidas AfD liikmetega hakkama saada. Kevadel loodud töörühm on võtnud eesmärgiks töötada välja ühtsed raamtingimused, mis mõjutavad ka relvade omamise ja turvakontrolli käsitlemist. Surve poliitikutele kasvab, eriti neis liidumaades, kus AfD on juba klassifitseeritud paremäärmuslaste hulka. Seda väljakutset toetavad veelgi AfD küsitlusnumbrid, mis on praegu umbes 27 protsenti ja Saksi-Anhaltis isegi kuni 39 protsenti.

Selles kontekstis kritiseerib Maier liidu ja Alexander Dobrindti juhitava föderaalse siseministeeriumi vastumeelsust. AfD mõju piiramiseks on vaja selget tegevussuunda. Pidades silmas käimasolevaid õigusselgitusi liigituse osas, on õigusekspertide jaoks esialgu ebaselge, millised otsesed tagajärjed sellel riigiteenistujatele kaasa tulevad. Mõned föderaalriigid on juba asunud avaliku teenistuse ametikohtadele kandideerijaid intensiivsemalt uurima, näiteks pöördudes regulaarselt põhiseaduse kaitse ameti poole.

AfD ideoloogia silmapiiril

Mis aga täpsemalt on põhiseaduse kaitse ameti poolt AfD salastamise taga? Avaldamata sisearuannete kohaselt on erakond salastatud selle äärmusliku iseloomu tõttu. Peamised jooned on siin inimväärikuse põhimõtte rikkumine ja ettekujutus rahva etnilisest päritolust, mis ei sobi kokku demokraatliku ühiskonna põhiväärtustega. AfD keskse tunnusena tuuakse esile etnilist natsionalismi. AfD liikmete tsitaadid annavad muljetavaldava tõendi selle probleemi kohta. Näiteks väidetakse, et multikultuursus viib identiteedi kaotuseni ja õhutab isegi hirmu vägivalla ees.

Tundub, et üleriigiline diskussioon võimaliku peokeelu protseduuri üle tuleb taas päevakorda. Eks ole näha, millised otsused siseministrite konverentsilt tulevad ja kuidas juriidilised vaidlused jätkuvad. Üks on aga kindel: praegusi arenguid jälgitakse tähelepanelikult ja sellel võivad olla Saksamaa poliitilisele maastikule kaugeleulatuvad tagajärjed.

Jääb küsimus, kas poliitika näitab head kätt nende väljakutsetega toimetulemisel ja selge signaali saatmisel äärmusluse vastu. Lähipäevad on otsustava tähtsusega, et näha, kuidas valitsused reageerivad Maieri väidetele ja Saksamaa julgeolekuarhitektuuri pakilistele küsimustele.

Lisateavet leiate aadressilt Nord24, [Tagesspiegel](https://www.tagesspiegel.de/politik/umgang-mit-in-be-bedlernmit-af-beidlern Waffen-thuringens-innenminister-kritiert-bund-15006721.html) ja Tagesschau.