Atlandi ookeanist avastati üle 1000 tuumajäätmete tünni – oht keskkonnale!

Atlandi ookeanist avastati üle 1000 tuumajäätmete tünni – oht keskkonnale!

Rahvusvaheline uurimisrühm on avastanud ja leidnud Atlandi ookeani kirdeosas üle 1000 barreli tuumajäätmeid. Selle plahvatusliku uudise teatas Prantsuse teadusorganisatsioon CNRS. Praegune ekspeditsioon läks teele Prantsusmaalt Brestist juuni keskel ja teadlased peavad seda tuumajäätmete kõrvaldamise ökoloogiliste mõjude mõistmisel ülioluliseks. Teadlased on töötanud terve kuu – laevaga "L'Atalante" otsivad nad üle 200 000 kahtlustatava tünni, mis asuvad hinnanguliselt 3000–5000 meetri sügavusel ookeanis, nagu näiteks MoPo teatas.

1950. ja 1980. aastate vahel viskasid mitmed riigid, sealhulgas Euroopa riigid, radioaktiivseid jäätmeid Atlandi ookeani. See ohtlik tegevus keelustati lõpuks 1993. aastal, kuid tünnide täpsed asukohad ja seisukord on suures osas teadmata. 21 teadlasest koosnev meeskond kavatseb koostada kohtadest üksikasjaliku kaardi, kogudes samal ajal vee-, pinnase- ja mereelustiku proove, et analüüsida kõrvaldamise tagajärgi.

Tehnoloogia teaduse teenistuses

Missioonil on abiks uusim tehnoloogia: toe pakkumiseks kasutatakse autonoomset sukeldumisrobotit nimega Ulyx. See robot suudab sukelduda kuni 6000 meetri sügavusele ning on varustatud andurite, kaameraga 3D-piltide genereerimiseks ja asukoha määramise sonarisüsteemiga. See tehnoloogia võimaldab teadlastel väga täpselt kaardistada otsinguala, mis asub Lääne-Euroopa vesikonnas La Rochelle'ist enam kui 1000 kilomeetrit läänes. Spiegel.

Projektijuht Patrick Chardon rõhutab, et olukorra strateegiline hindamine on oluline. Tema arvates võib enamiku tünnide radioaktiivsus 300–400 aasta pärast peaaegu kadunud olla. Ainult umbes 2% tuumajäätmetest võiks olla oluliselt pikema kiirguse kestusega. Siiski on vaja hinnata võimalikke riske mere ökosüsteemile, kuna tünnid ei olnud mõeldud pikaajaliseks radioaktiivsuse piiramiseks, muutes olukorra tarbetult keeruliseks.

Edasised uuringud ja proovide analüüs

Sellel ekspeditsioonil kogutud proovid saadetakse erinevatesse Euroopa laboritesse tünnide koostise ja võimalike ohtude süvaanalüüsiks. Järgmisteks aastateks on juba kavandatud teine ​​ekspeditsioon sihtproovide võtmiseks, kuigi täpset kuupäeva pole veel paika pandud. Üle 1000 tuumabarreli avastamine võib seega olla esimene samm laiemas uuringus tuumajäätmete ookeanisse ladestamise pikaajaliste tagajärgede kohta, mis on tingitud Kurier on alla joonitud