Geyer hoiatab: usaldus demokraatia vastu on äärel!

Geyer hoiatab: usaldus demokraatia vastu on äärel!

30. juunil 2025 avaldas dbb föderaalesimees Volker Geyer Bremenis murettekitavaid mõtteid demokraatiavastaste jõudude tõusust Saksamaal. Tema pöördumine poliitikute poole oli selge: usaldus tuleb tagasi võita. "Inimesed peavad saama usaldada, et nende muresid võetakse kuulda ja lahendusi on näha," ütles Geyer. Ta rõhutas, et asjaajamise funktsionaalsus on esmane eeldus kodanikele turvatunde ja lugupidamise taastamiseks. Oma sõnavõtus märkis ta, et paljud kodanikud on kaotanud usalduse poliitiliste struktuuride vastu ega tunne end sageli enam ära kuulatuna.

Selle usalduse taastamiseks nõuab Geyer muu hulgas, et personali ja ressursse enam kokku ei hoitaks. Samuti peab ta kiiret digitaliseerimist hädavajalikuks, et töötajad saaksid oma ülesandeid tõhusamalt täita. „Edukas digitaliseerimine ei aita mitte ainult tööle, vaid ka kodanike usaldust tagasi võita,“ selgitas ta. Samuti tõi ta välja vajaduse mitte lülitada riigiteenistujaid kohustuslikku pensionikindlustusse, kuna selles nähakse rünnakut ametialase riigiteenistuse aluspõhimõtete vastu. Oma kõne tulemusena saatis Geyer õnnitlused dbb Bremeni piirkondliku ühenduse 75. aastapäeva puhul ning tunnustas selle väljakutseid pakkuvat ja austusväärset ametiühingutööd.

Riigi roll demokraatias

Riik on demokraatia keskne nurgakivi ja korraldab sotsiaalset kooselu. Kui ta ei ole tõhus, on demokraatlikud institutsioonid ohus. Sellesse suhtutakse eriti kriitiliselt, kui nähakse lugematuid probleeme avalikus halduses, mis sageli tipnevad pikkade menetluste, otsuste hilinemise ja digitaalse halduse pakkumiste vähese nähtavusega. Blog-bpoe.com-i raporti kohaselt võib poliitiliste lubaduste, näiteks elamuehituse, usaldusväärsuse puudumine kergesti viia usalduse kaotuseni demokraatia vastu. Näide sellest: Fooriliit plaanis luua aastas 400 000 uut korterit, kuid tegelikult on alates 2021. aastast neid olnud alla 300 000, mis õõnestab sotsiaalpoliitilisi eesmärke.

Teine oluline teema on halduse kaasajastamine. Seda tuleb põhjalikult reformida, et suurendada tõhusust ja võtta paremini arvesse kodanike vajadusi. Paljud praegu eksisteerivad hierarhilised struktuurid on aegunud ja takistavad kaasaegset tõhusalt ja kodanikule orienteeritud haldusjuhtimist. Väljakutsete ületamiseks on vaja selgelt määratletud poliitilisi prioriteete ja keskseid kohustusi.

Digitaliseerumine kui tegutsemisvõime võti

Oluline punkt on digitaliseerimine. Nagu näitab 2023. aasta digitaalmajanduse ja ühiskonna indeks (DESI), on Saksamaa 27 ELi liikmesriigi seas e-valitsuse staatuses alles 18. kohal. Saksamaa 2023. aasta digitaliseerimisindeks näitab, et praegu on vaid 53 protsenti üsna levinud haldusteenustest veebis töödeldav – see on kahe aasta taguse ajaga võrreldes tagasihoidlik kasv 28 protsenti. Puudulik tehniline infrastruktuur takistab tõhusate kodanikuteenuste rakendamist ja sellega tuleb kiiresti tegelda.

2021. aasta föderaalne kliimakaitseseadus nõuab, et Saksamaal saavutataks kliimaneutraalsus aastaks 2045. Ka siin peavad võimud sõnastama vastavad eesmärgid aastaks 2030. Eelkõige peetakse tõhususe ja läbipaistvuse parandamise võtmeks kaasaegsete energiatõhusate tehnoloogiate rakendamist ja tehisintellekti strateegilist kasutamist. Terviklik digitaliseerimine ja halduse moderniseerimine on hädavajalikud, et tagada riigi pikaajaline tegutsemisvõime.

Üldiselt näitab see, et tee demokraatia tugevdamiseni viib läbi halduse moderniseerimise ja digitaliseerimise. Tõhus haldus on oluline mitte ainult kodanike, vaid ka poliitiliste osalejate usaldusväärsuse jaoks. See teeb selgeks, et riik kui demokraatia keskne komponent vajab kiiret reformi, et vastata tänapäeva väljakutsetele.

Selle teema kohta lisateabe saamiseks soovitame vaadata artikleid aadressil dbb, bpoe ja Ametlik peegel.