Siseministrid loodavad karmimale piirikontrollile: pagulaste arvu vähendamine!

Siseministrid loodavad karmimale piirikontrollile: pagulaste arvu vähendamine!

Föderaal- ja osariikide siseministrid lõpetasid eile Bremerhavenis edukalt rände- ja varjupaigapoliitika konverentsi. Nende arutelude keskne eesmärk on vähendada Saksamaale saabuvate põgenike arvu. Sellega seoses tõi Bremeni siseasenaator Ulrich Mäurer (SPD) välja, et viimase kahe aasta jooksul on Saksamaale põgenenud üle 600 000 inimese. "Nii ei saa see jätkuda," ütles ta selgelt, mis rõhutab vajadust tegutseda.
Tulemused ja meetmed täpsustatakse nüüd kavandataval pressikonverentsil. Samuti keskendutakse föderaalse siseministri Alexander Dobrindti (CSU) tellitud piirikontrolli tõhususele. See eriliselt kritiseeritud meede oli suunatud loata sisenemise tõkestamisele ja seda uuritakse lähemalt vestluses föderaalpolitsei esindajatega.

Nagu ZDFheute teatas, et piirikontrollid näitavad juba esialgset edu. Saksa-Poola piiri lähedal asuvasse Eisenhüttenstadti esmasesse vastuvõtukeskusesse on saabujate arv eelmise aastaga võrreldes langenud poole võrra. Rajatise juht Olaf Jansen põhjendab seda tõhusalt rakendatud piirikontrolliga. Neid kontrolle on Taani, Belgia ja teiste riikide piiridel tehtud alates 2023. aasta septembrist. Eisenhüttenstadti saabub endiselt iga päev 20–30 inimest, kuid positiivseid arenguid on siiski näha.

Äraütlemised ja nende vaidlused

Siseministrite konverentsil tekkis tuline debatt varjupaigataotlejate tagasilükkamise üle piiridel. Liidu siseministrid nõuavad nende keeldude järjepidevat rakendamist, et veelgi piirata ebaseaduslikku rännet. Baieri siseminister Joachim Herrmann rõhutas selle meetme vajalikkust, samas kui SPD esindaja Andy Grote vaidles sellele ägedalt vastu ning viitas ELi uute varjupaigareeglite kiireloomulisele rakendamisele.
Huvitaval kombel aruanded Lõuna-Saksamaa ajaleht et migrantide tagasilükkamine varjupaigaküsimustes on nüüd taas võimalik. Dobrindt tunnistas kehtetuks varasema 2015. aasta direktiivi, mis täpselt selle välistas.

Statistika näitab ka, et loata sisenemiste arv langes 130 000-lt 2023. aastal ligikaudu 83 500-ni 2024. aastal. Sellegipoolest on endiselt probleeme, näiteks turvalisus Poola piiril, kus on senisest rohkem föderaalpolitseinikke. Ajavahemikul september 2024 kuni aprill 2025 registreeris föderaalpolitsei üle 33 000 loata sissekande ja viis läbi 21 000 tagasilükkamist. Selle arutelu teiseks aspektiks on viimastel kuudel palju arutatud siseministrite kokkulepe piirikontrolli jätkamise kohta pärast 2025. aasta märtsi.

Varjupaiga- ja migratsioonipoliitika keerulist olukorda mõjutavad ka erinevad poliitilised vaated valitsuse sees. Kuigi liit toetab varjupaigataotlejate suhtes karmi kätt, tugineb SPD tasakaalustatud lähenemisviisile, mis rõhutab õiguslikku raamistikku ja kannatanute humaanset kohtlemist. Igal juhul on ülioluline leida ühine konsensus, eriti kui käsitletakse AfD-d ja tema seisukohti selles tundlikus küsimuses.