Suche
Mein Konto
Revolutsioon kosmoses: Bremeni teadlased optimeerivad hapniku tootmist!
Bremeni ülikooli teadlased töötavad välja uuenduslikku meetodit hapniku tootmiseks kosmoses, kasutades magnetismi, tõhusalt ja säästvalt.
Revolutsioon kosmoses: Bremeni teadlased optimeerivad hapniku tootmist!
Bremeni uurimismaastikul toimub palju: Rakendusliku kosmosetehnoloogia ja mikrogravitatsiooni keskuse (ZARM) teadlased on välja töötanud tähelepanuväärse meetodi hapniku tootmiseks kosmoses. See uus tehnoloogia võib muuta meie pikaajaliste kosmosemissioonide läbiviimise viisi. Kosmosereisidel on alati väljakutseid, eriti kui tegemist on hapniku tootmisega nullgravitatsiooniga, mis nõuab vee elektrolüüsil põhinevate energiamahukate süsteemide kasutamist. Praegused süsteemid rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) pardal on rasked, hooldusmahukad ja tarbivad palju energiat, mis on kõike muud kui ideaalne pikemateks missioonideks, nagu Merkur teatab.
Rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu kuulub ka Bremeni ülikool, on selle väljakutse vastu võtnud. Lahendus? Passiivne tehnoloogia, mis kasutab magnetvälju gaasimullide elektroodidelt eemale suunamiseks, ilma et oleks vaja keerulisi tsentrifuugisüsteeme. Need süsteemid pole mitte ainult rasked, vaid ka väga energianäljased. Selle asemel kasutatakse müügilolevaid püsimagneteid gaasimullide suunamiseks kogumispunktidesse. Uus elektrolüüsielement töötab vesiniku ja hapniku tootmisel kaaluta olekus palju tõhusamalt, nii et efektiivsus on suurenenud kuni 240 protsenti, nagu Raumfahrer.net selgitab.
Kaval lähenemine ruumiprobleemile
Põhiidee pärineb Álvaro Romero-Calvolt Georgia Tehnoloogiainstituudist, kes viis läbi esimesed simulatsioonid 2022. aastal. Teadlased nagu Ömer Akay ZARM-ist arendasid seejärel tehnikaid edasi ja lõid Bremeni kukkumistornis spetsiaalsed katseseaded meetodite testimiseks. Teadlased on tuvastanud kaks peamist lähenemist: ühelt poolt näitab vesi loomulikku reaktsiooni magnetväljadele ja teisest küljest tekitab magnetväljade ja elektrivoolude koostoime vedelikus pöörleva liikumise. Need leiud avaldati hiljuti ajakirjas Nature Chemistry, andes uuringule laiemat tunnustust, nagu teatas Uni Bremen.
Uus tehnoloogia ei aita mitte ainult parandada hapniku tootmist ISS-i pardal, vaid ka panna aluse tulevastele pikaajalistele missioonidele Marsile või isegi Kuule. Nendel taevakehadel on juba teadmisi hapniku tootmisest, kasutades kohalikke ressursse. Teadlaste järgmiseks sammuks on sondrakettide katsetamine, et testida edasi arendatud süsteemide tõhusust ja töökindlust. Saksamaa lennunduskeskuse (DLR), Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja NASA toel võib see olla põnev aeg Saksamaal kosmoseuuringuteks.