Agressioon mälutöö vastu: Naine ründas komistuskive puhastades

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Irist rünnatakse Eidelstedtis komistuskive puhastades. Ründajat uurib riigi julgeolekuamet.

Iris wird während der Reinigung von Stolpersteinen in Eidelstedt angegriffen. Der Staatsschutz ermittelt gegen den Angreifer.
Irist rünnatakse Eidelstedtis komistuskive puhastades. Ründajat uurib riigi julgeolekuamet.

Agressioon mälutöö vastu: Naine ründas komistuskive puhastades

9. novembril osales Iris erilisel mälestuspäeval, puhastades komistuskive ja süütades küünlaid natsismiohvrite mälestamiseks. See traditsioon, mis ulatub tagasi kunstnik Gunter Demnigi 1992. aasta algatusse, on väärtuslik viis tagakiusatute mälestuse elushoidmiseks. Stolpersteinid on väikesed messingplaatidega betoonkuubikud, millel on ohvrite nimed ja elukuupäevad ning mis on põimitud kõnniteele, et kinnitada mälestust igapäevaelus. 2023. aasta juuniks oli Euroopas maha pandud juba üle 100 000 komistuskivi, millest suurem osa oli pühendatud juutide holokaustiohvritele, kuid arvesse võeti ka teisi rühmitusi, nagu sintid, romad ja homoseksuaalid.

Mälestamine võttis aga traagilise pöörde. 10. novembril ründas Irist Eidelstedtis tema tegevuse käigus 71-aastane mees. Ründaja solvas teda esmalt, puhus küünla ja läks seejärel nii kaugele, et peksis ja kägistas. Meeleheitel Iris filmis juhtunut oma mobiiltelefoniga, et säilitada tõendeid ja kaitsta ennast.

Julge sekkumine

Tänu juhuslikult mööda sõitnud autojuhi kiirele reageerimisele ja kohalviibinud politseinikele sai Iris tuge. Ametnikud sekkusid ja tagasid ründaja vabastamise kohapeal. Iris viidi seejärel haiglasse, kus talle raviti saadud vigastusi. Rünnaku lööklained on tal sügaval meeles ka pärast ravi.

Ometi ei võtnud ebaõnn Irise julgust ega tahtmist. Vaatamata jõhkrale kohtumisele kavatseb ta naasta Stolpersteine'i ja jätkata aktiivselt tagakiusatute mälestamist. "Minu jaoks on oluline seda kampaaniat jätkata ja mälestust elus hoida," selgitas ta. See otsusekindlus peegeldab tema vastupidavust ja sügavat usku, et mineviku mäletamine on hädavajalik kohustus.

Tehke märk

Irise pühendumus pole mitte ainult julge, vaid ka märk vastupanust ühiskonnas endiselt levinud vihkamisele. Komistuskivid ise ei ole pelgalt betoonkuubikud, vaid ka üleskutse meile kõigile mõtisklema mineviku üle ja võitlema rahuliku tuleviku nimel. Sellistel aegadel on oluline toetada ühiseid väärtusi ja võtta selgelt sõna igasuguse diskrimineerimise vastu.

Kokkuvõttes näitab see juhtum, kui oluline on mälestamistöö väljakutsetele vastu astuda ja samas kui vajalik on kaitsta aktiivseid kodanikke, kes seisavad inimlikkuse ja austuse väärtuste eest.