Viimane soov mere ääres: Gertrud kogeb Cuxhavenis emotsionaalset hüvastijätt
Gertrud ja Ulla täidavad oma südamliku soovi kogeda viimast korda Põhjamerd Cuxhavenis – emotsionaalsed hüvastijätud rannikul.

Viimane soov mere ääres: Gertrud kogeb Cuxhavenis emotsionaalset hüvastijätt
Cuxhaven, mälestusi ja igatsusi täis koht, on alati sihtkoht neile, kes armastavad merd. See kehtib ka Gertrudi kohta, kellel on 85-aastaselt viimane soov täidetud ja tal lubatakse taas Põhjamerd külastada. Arbeiter-Samariter-Bundi (ASB) “soovide vagun” viib nad abiliste Angela ja Melli saatel rannikule. Tema saabudes on õhus tunda suurt igatsust, kuid samal ajal hõljub külaskäigu kohal mõrkjasmagus õhkkond: Selge on see, et Gertrudile jääb see viimaseks hüvastijätuks armastatud Põhjamerega.
Tema pereliikmetelt – tütrelt, väimehelt ja tütretütrelt – voolavad pisarad. Sellest hoolimata otsustavad nad seda erilist päeva täiel rinnal kogeda. Esimene peatus: promenaad ja rand, kus Angela ammutab vett Põhjamerest ja asetab selle ettevaatlikult Gertrudi kätele. Nendes väikestes žestides on palju armastust ja mälestusi rannikul möödunud päevadest.
Päev täis lihtsaid rõõme
Rühm naudib elu lihtsaid naudinguid. Tugevaks on porgandisupp ja siis jäätis – hõrgutis, millest ei saa ilma jääda. Kõige emotsionaalsem kingitus on aga graveeritud “armulukk”, mis esitatakse Gertrudile üllatusena. Emotsioon on kogu tema näole kirjutatud, kui tal lubatakse “Wünschewageni” meeskonda kallistada. Sümboolseks hüvastijätuks kinnitab ta luku ja viskab võtme merre – liigutav hetk, mis puudutab sügavalt.
Gertrudi lugu pole ainus, mis näitab, kuidas soovivanker unistusi ellu viib. Ka Hannoveri piirkonnast pärit Ullal oli tuline soov Cuxhavenis viimast korda merd näha. Tõsiselt vähki haigestunud sooviauto täidab tema viimase soovi. 24. aprillil tulevad talle järele pühendunud soovide täitjad Christian ja Martina. Ulla plaanib koos poja ja parima sõbranna ja nende perega külastada “Alte Liebe”, et vaadata üle veekogu ja looduses.
Ühiste mälestuste loomine
Seltskond sõidab rannatrammiga ja naudib jalutuskäiku mööda rannapromenaadi. Ulla peab silmas väga erilist menüüd: Finkenwerderi stiilis lestafilee – kulinaarne hüvastijätt, mis lõpetab päeva suurepäraselt. Tagasi Hannoveri piirkonnas ei võta nad kaasa mitte ainult mere maitset, vaid eelkõige kauneid mälestusi unustamatust päevast.
Sooviauto ei täida mitte ainult viimaseid soove, vaid loob ka väärtuslikke mälestusi ja laseb eluarmastusel asjaosaliste südames edasi elada. Nii Gertrudi kui ka Ulla lood annavad selgelt mõista, kui olulised sellised hetked on ja et need on kogemist väärt – olgu asjaolud kui tahes väljakutsuvad.
Moin.de ja Uudised38 aruanne sellistest liigutavatest missioonidest, mis näitavad muljetavaldavalt inimsuhete jõudu ja igatsust mere järele.