35 aastat pärast ühinemist: Schwesig vaatab MV edulugu!

35 aastat pärast ühinemist: Schwesig vaatab MV edulugu!

3. oktoobril 2025 vaatab Mecklenburg-Vorpommer 35 aastat tagasi ühinemisest. Sel tähtsal päeval, mida tähistatakse Saksamaa ühtsuse päevana, mõtiskleb riigi peaminister Manuela Schwesig viimaste aastate väljakutsete ja saavutuste üle. "Mäletan siiani seda päeva 1990. aastal, mis oli pöördepunkt paljude inimeste elus," ütleb ta, kirjeldades oma kogemust Seelowis Brandenburgis, kus ta koges oma pere rõõmu ja muresid. Vanemate hirmud tööolukorra pärast on tal tänaseni. Tema isa jäi töötuks ja need kogemused suurendasid temas lugupidamist inimeste vastu, kes seda murrangut läbi elasid. Nordkurier teatab.

Schwesig rõhutab, et 3. oktoober ei tähista mitte ainult Saksa ühtsuse päeva, vaid jätab varju ka Mecklenburg-Vorpommerni riigi aastapäeva. Vaatamata nendele väljakutsetele näeb ta viimase 35 aasta jooksul toimunud positiivseid muutusi. Riigi sisemajanduse kogutoodang on tõusnud 14 miljardilt eurolt 61 miljardile eurole, samas kui tööpuudus on vähenenud 20 protsendilt alla 10 protsendi.

Edusammud ja väljakutsed

Keskmise sissetuleku osas teeb peaministrit heameelt, et see on tõusnud 11 000 eurolt ligi 40 000 euroni. "See areng on tõend meie majanduse võimsusest," ütleb Schwesig. Positiivselt on arenenud põllumajandus- ja turismisektor, samuti maapiirkonnad, kuhu on liikunud sihipärased investeeringud. 2000 kilomeetri pikkuse Läänemere ranniku ning suure hulga järvede ja loodusparkidega riigis on keskse tähtsusega keskkonnakaitse ja töökohtade loomine. Saksa ühtsuse päev teavitatud.

Schwesig käsitleb ka tuuleenergia kasutamist – teemat, mida on viimastel aastatel palju arutatud. See nõuab kodanike suuremat rahalist osalemist tuuleenergiaprojektides ja avamere tuuleparkide edendamist. "Meil on vaja energia tegevuskava, mis hõlmab inimesi ja on jätkusuutlik," selgitab ta. Väljaränne, mis oli üheksakümnendatel suur probleem, on nüüdseks peatunud. Tänu tasuta päevahoiule on nüüd noortele peredele atraktiivsemad tingimused. Wikipedia pakub üksikasjalikku ülevaadet.

Kultuur ja haridus kui tõmbepunktid

Riigi kultuuriline mitmekesisus ei peegeldu mitte ainult muljetavaldavas tellisarhitektuuris ja paljudes lossides, vaid ka arvukates muuseumides ja teatrites, mis meelitavad ligi nii kohalikke kui ka turiste. Eelkõige Greifswaldi ja Rostocki ülikoolid, mis on ühed vanimad maailmas, on olulised õppeasutused ning teadus- ja innovatsioonimagnetid.

"Meil on elav kultuurielu festivalide ja üritustega, mis toovad inimesi kokku. Vabatahtlik tegevus ja sotsiaalne sidusus on täna olulisemad kui kunagi varem," rõhutab Schwesig ja loodab ühiskonna rahumeelse ja demokraatliku arengu jätkumist. Tal on isegi suured tulevikuplaanid: "Tahaksin, et 2040. aasta olümpiamängud toimuksid Saksamaal, eriti Rostock-Warnemündes."

Kokkuvõtteks võib öelda, et Mecklenburg-Vorpommeri ei ole viimase 35 aasta jooksul arenenud mitte ainult majanduslikult, vaid on säilitanud ka oma kultuurilise identiteedi ja loodusliku ilu. "Me seisame silmitsi uute väljakutsetega, kuid olen optimistlik, et leiame õige tee," võtab Schwesig kokku.