Anklami linna esindajad lükkavad tagasi vabatahtlike palgatõusu!

Anklami linna esindajad lükkavad tagasi vabatahtlike palgatõusu!

Anklami linnapoliitikas käivad praegu põnevad arutelud vabatahtlikele makstava hüvitise üle. Nagu Nordkurier teatab, otsustasid linnaametnikud äsja, et nad ei soovi oma vabatahtlikule tööle uusi rahalisi stiimuleid. See tuleb taustal, et riik on selliste ametite palku tõstnud, et julgustada rohkem kodanikke kaasa lööma. Anklami linnapea Michael Galander rõhutab, et põhimääruse läbivaatamisel lähtutakse just nendest uutest viidetest.

Kuid paljud Anklami linna esindajad näevad omavalitsuste pingelisel ajal palgatõusu vale signaalina. Anklami algatuste (IfA) parlamendirühma juht Christian Schröder sõnab selle lühidalt: suurendamine võib negatiivselt mõjutada eelarvepuudujääki ja võrdleb seda spordi- või sotsiaalprojektide üldise rahastamisega. On isegi esindajaid, kes annetavad oma vabatahtlike raha teistele organisatsioonidele – see on tugev märk vabatahtlike solidaarsusest.

Vestlused ja mõtisklused

Põhikirja uue redaktsiooni hääletus lükati edasi. Esindajad sooviksid enne otsuse tegemist näha edasist arutelu väiksemates rühmades. Hannes Campe CDU-st soovitab kehtestada abilinnapeadele vastav kompensatsioon, kuna nende ülesanded nõuavad palju pingutust.

Ka Steffen Göritz (CDU) kutsus uuesti läbi arutama saadikute regulatsiooni komisjonides. Selge on see, et siin tuleb teha veel palju otsuseid, mille administratsioon peab nüüd kohalikku seadust arvesse võttes läbi töötama.

Õiguslik taust

Praktikas pole kuluhüvitised kohalikus poliitikas kohustuslikud. GemO (§ 18) kohaselt saavad omavalitsused otsustada, kas maksta volikogu liikmetele hüvitist või mitte. Kui aga määrus on olemas, peab see katma kõik vajalikud kulud, selgitab vallavalitsus Brevier. Võimalikud on erinevad makseviisid – näiteks kuu keskmise määrana või kohalviibimistasuna.

Selle teema kohta pakub huvitavat teavet ka Saksa vabatahtlike büroo. Mittetulundusühingutel on lubatud vabatahtlikele nende pingutused maksuvabalt hüvitada. Olulised aspektid on ka vabatahtliku toetus kuni 840 eurot või koolitajatoetus kuni 3000 eurot aastas inimese kohta. Kui soodustusi ületatakse, loetakse need tulumaksuga maksustatavaks tuluks.

Muidugi tekib küsimus, kui palju rahalist toetust tegelikult on vabatahtlikuks tööks vaja vallakassasse liigselt koormamata. Lõppkokkuvõttes jääb diskursus Anklamis põnevaks ja on huvitav näha, millises suunas linna esindajad koos tüürivad.

Üldiselt on näha, et Anklami vabatahtlikele makstava hüvitise küsimus tekitab põhjaliku arutelu selle üle, kuidas tunnustust ja vajalikku rahalist toetust kooskõlastada – väljakutse, mida praegu arutatakse paljudes linnades ja omavalitsustes.