Hirve kiire katastroof: metsloomaõnnetus B192-l põhjustab kaose!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

26. novembril 2025 juhtus B192-l metsloomaõnnetus, milles osalesid BMW ja hirv. Sõitjad jäid õnneks vigastamata.

Am 26.11.2025 ereignete sich auf der B192 ein Wildunfall mit einem BMW und einem Reh. Glücklicherweise blieben die Insassen unverletzt.
26. novembril 2025 juhtus B192-l metsloomaõnnetus, milles osalesid BMW ja hirv. Sõitjad jäid õnneks vigastamata.

Hirve kiire katastroof: metsloomaõnnetus B192-l põhjustab kaose!

Teisipäeva hilisõhtul toimus föderaalmaanteel 192 Neuendorfi ja Wulkenzini linnade vahel mõnevõrra ebatavaline loodusõnnetus. BMW juht ei suutnud kohesest pidurdamisest hoolimata hirvega kokkupõrget vältida. Löök oli äge: löögi jõud paiskus hirve vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku teise vastutuleva sõidukiga. Mõlemad autod said nii tugevaid vigastusi, et ei olnud enam juhitavad ja tuli ära pukseerida. Õnneks ei saanud osalenud sõidukites viibijad vigastada. Kokku hinnatakse materiaalset kahju ligikaudu 5000 eurole. Õnnetuse uurimise ja päästetööde ajaks tuli tee ajutiselt sulgeda, mis tõi kaasa väiksemaid liiklushäireid.

Sellised loodusõnnetused ei ole üksikjuhtumid. Valju Vikipeedia Saksamaal juhtub igal aastal kuni 250 000 kokkupõrget sõidukite ja metsloomade vahel, kusjuures kõige sagedamini kannatavad hirved. Üle 80% metsloomaõnnetustest on seotud suurte imetajatega ning löögi tõenäosus suureneb sageli õhtuhämaruses ja roobastumise ajal. Austrias hukkus 2014. aastal teedel kokku 72 081 metslooma ning 338 inimest sai raskelt vigastada, kellest kaks surid.

Põhjused ja ennetusmeetmed

Loodusõnnetuste põhjused on erinevad ja peamised osalejad on hirved. Selle järgi Metsloomade Instituut 2021. aastal juhtus Saksamaal kõige sagedamini hirvedega juhtunud õnnetusi – 54 574 juhtumit. Metsloomadega juhtunud õnnetuse keskmine maksumus oli 2013. aastal ligikaudu 2400 eurot, mis ilmestab ennetusmeetmete vajalikkust. Üheks võimaluseks on looduskaitsepiirded ja ületamise abivahendid, näiteks rohelised sillad.

Lisaks on Saksamaal määratud umbes 30 000 metsloomade piiriületuspunkti, mis on võimalusel tähistatud konkreetsete liiklusmärkidega. Autojuhtidel soovitatakse olla eriti ettevaatlikud, kui nad näevad teeservas metsloomi. Sellised meetmed nagu pidurdamine, hämardamine ja helinad võivad aidata ohtlikke olukordi leevendada.

Hea uudis on see, et metsloomaõnnetuste põhjustatud kahjud kaetakse tavaliselt kaskokindlustusega, eeldusel, et juhid suudavad esitada metsloomaõnnetuse tõendi.

Olukord on tõsine ja metsloomaõnnetuste ohtu ei tasu alahinnata. Selle probleemi teadvustamine on teede ohutumaks muutmisel nii juhtide kui ka meie eluslooduse jaoks ülioluline.