Šveits surub peale rahu: nõutakse Mägi-Karabahhi armeenlaste tagasisaatmist!

Šveits surub peale rahu: nõutakse Mägi-Karabahhi armeenlaste tagasisaatmist!

Märkimisväärse sammuna Armeenia ja Aserbaidžaani pikaaegse konflikti lahendamise suunas allkirjastati täna Valges Majas algatatud rahuleping. Christian Solidarity International (CSI) oli selle edu üle rahul ja kutsub nüüd üles rakendama Šveitsi rahualgatust Mägi-Karabahhi piirkonnas. Lepingule kirjutasid alla Armeenia peaminister Nikol Pašinjan ja Aserbaidžaani president Ilham Alijev ning see on pöördepunkt kahe riigi pingelistes suhetes. CSI tervitab soojalt seda kokkulepet, mis sündis intensiivsete diplomaatiliste jõupingutuste tulemusena USA presidendi Donald Trumpi egiidi all. CSI president dr John Eibner õnnitles Trumpi vahendusedu puhul.

Üle 120 000 ümberasustatud armeenlase ootab hädasti oma kodumaale naasmist ja Šveitsi algatus nõuab, et see tagasipöördumine oleks stabiilse rahuplaani lahutamatu osa. Samal ajal on Šveitsi parlament andnud valitsusele mandaadi korraldada rahufoorum Aserbaidžaani ja Mägi-Karabahhi rahva esindajate vahel. Šveitsi rahualgatuse kaaspresidendid Stefan Müller-Altermatt ja Erich Vontobel rõhutasid, et püsivat rahu ei ole võimalik saavutada ilma armeenlaste tagasitulekuta.

Rahuprotsessi tagamaad

Valge Maja kohtumine, kus rahulepingule alla kirjutati, ei toonud mitte ainult kahte riigipead kokku, vaid oli ka oluline strateegiline samm uue kaubatee, "Trumpi tee rahvusvahelise rahu ja heaolu nimel" (TRIPP) loomise suunas. Selle marsruudi eesmärk on anda Aserbaidžaanile juurdepääs oma Nahhitševani eksklaavile läbi Armeenia territooriumi ning esimesed läbirääkimised selle üle algavad eeldatavasti järgmisel nädalal. Trump nimetas seda hetke ajalooliseks sammuks ja rõhutas, et nad on "lõpuks rahu sõlminud".

Alijev nimetas seda päeva sammuks "Kaukaasia igavese rahu poole", Pašinjan aga nimetas lepingut "oluliseks verstapostiks". Need selgitused vastanduvad endiselt valitsevatele pingetele. Vaatamata kokkuleppele pole kahe riigi vahel endiselt lõplikku rahulepingut ja Armeenia sisepoliitiline olukord on jätkuvalt pingeline. Pašinjan on vastuoluline ja Aserbaidžaan jätkab survet Jerevanile, sealhulgas nõuab põhiseaduse muutmist.

Piirkondlikud vastused ja väljakutsed

Armeenia ja Aserbaidžaani vahelisel konfliktil on ajaloolised juured, mis ulatuvad tagasi Nõukogude Liidu lagunemiseni. Rahvusvahelise õiguse alusel Aserbaidžaanile kuuluvat Mägi-Karabahhi kontrollisid kuni 2023. aasta sügiseni etnilised armeenlased. Pärast Aserbaidžaani tagasivallutamist põgenes piirkonnast üle 100 000 inimese. Aserbaidžaan võib toetuda sõjalisele üleolekule ja toetusele nii nafta- ja gaasiekspordilt kui ka Türkjelt ja Venemaalt.

Uue koridori trassi väljavaade on olnud pikka aega vastuoluline, kuid uue lepingu eesmärk on edendada konfliktivaba kaubandust piirkonnas. Seda sammu peetakse ka USA katseks tugevdada oma geopoliitilist mõju, samal ajal kui Venemaa, Armeenia endine kaitsejõud, näeb lepingus strateegilist lüüasaamist. Iraan väljendab muret võimalike territoriaalsete mõjude pärast. Pantvangide võtmine on endiselt suur probleem, sest Aserbaidžaanis on endiselt vangistuses mitukümmend armeenlasest vangi.

Kokkuvõttes jääb üle oodata, kuidas lähinädalate ja kuude poliitilised arengud mõjutavad rahu piirkonnas. Keskendudes selgelt ümberasustatud armeenlaste tagasisaatmisprotsessile ja rahu stabiilsusele, on veel palju teha. Nagu CSI rõhutab, on stabiilne rahu ja positiivne areng võimalik saavutada ainult siis, kui astutakse konkreetseid samme.

Lisateavet selle teema kohta leiate aruannetest alates Pressiportaal ja SRF.