Üleriigiline tegevus vihakõne vastu: MV aktiivne ka politsei!

Üleriigiline tegevus vihakõne vastu: MV aktiivne ka politsei!

Otsustava sammuna internetis leviva vihkamise ja agitatsiooni vastu toimus täna üleriigiline kampaania, mille eestvedamisel Föderaalne kriminaalpolitsei amet (BKA) asemel. Mecklenburg-Vorpommerni meetmetesse kaasati ka politsei, kuigi siin läbiotsimisi ei tehtud. Üks uurimise fookus oli Neubrandenburgi juhtumil, mis puudutab eelkõige AfD poliitiku Alice Weideli solvanguid.

Vastavalt Lõuna-Saksamaa ajaleht Sellel tegevuspäeval rakendati enam kui 140 uurimise käigus enam kui 180 meedet, sealhulgas üle 65 läbiotsimismääruse. Üle kuulati mitmeid kahtlusaluseid. Nordrhein-Westfaleni liidumaa siseminister Herbert Reul (CDU) andis mõista, et digitaalsed süütajad ei tohiks end mobiiltelefonide või arvutite taha peita.

Kasvav väljakutse: vihakuriteod Internetis

Vihkamiskuritegevusega võitlemise väljakutsed on digitaalajastul pidevalt kasvanud. Eksperdid kurdavad, et riigi- ja õigusasutused, eriti politsei, teevad selliste kuritegude vastu võitlemiseks liiga vähe. The Prifi ajaveeb rõhutab tõhusa digitaalse politseitöö strateegia puudumist vihakuritegude vastu võitlemiseks. Eelkõige ennetusmeetmed võivad sageli olla ebapiisavad.

Statistika näitab murettekitavat kasvu: BKA andmetel on kuritegelike vihapostituste juhtumite arv aastatel 2021–2024 enam kui neljakordistunud. Kaks kolmandikku nendest vihapostitustest pärineb parempoolsest spektrist, kuid mõjutatud on ka vasakpoolsed, usulised või välismaised ideoloogiad. Kokku registreeriti 2021. aastal 10 501 poliitiliselt motiveeritud kuritegu, millest 2411 olid vihakuriteod.

Tont nimega vihakõne

Vihakõne viitab mittemeeldimise või eelarvamuste keelelisele väljendamisele teatud sotsiaalsete rühmade suhtes ja sellel võivad olla märkimisväärsed sotsiaalsed tagajärjed. Seda väljendusvormi võib sageli pidada kriminaalkuriteoks, kuigi see rikub tavaliselt inimväärikust ja isikuõigusi. Probleemi muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et paljud kasutajad ei teata potentsiaalselt kuritegelikust sisust. Umbes veerand võtab sellisest sisust platvormioperaatoritele teada andmise.

Üldiselt tuleb märkida, et vihakuritegevusega võitlemine Internetis on ühiskonna kui terviku ülesanne. Viimase tegevuspäevaga püüavad võimud mitte ainult reageerida, vaid ka ennetavalt peatada vihapostituste eest vastutavad isikud. Saab näha, kas meetmed jäävad kestma ja tõesti midagi muudab – aga samm näitab, et midagi tehakse lõpuks.