Saksamaa on muutumas rahapesu paradiisiks: Põhja-Saksamaa samm selle vastu võidelda!

Saksamaa on muutumas rahapesu paradiisiks: Põhja-Saksamaa samm selle vastu võidelda!

Hinnanguliselt pestakse Saksamaal igal aastal kuritegelike tehingutega kokku umbes 100 miljardit eurot. Teema, mille üle ei vaielda ainult poliitilisel areenil, vaid mis on vägagi ka ühiskonna fookuses. Selle järgi Põhja kuller Saksamaad peetakse rahapesu paradiisiks. Eriti rängalt on kannatada saanud Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa, mis nõuab sihipäraste meetmete võtmist finantskuritegevuse vastu võitlemiseks.

Koalitsioonileppes lubas föderaalvalitsus võtta rahapesu ja finantskuritegevuse vastu otsustavaid samme. Kavandatavad meetmed hõlmavad föderaalsete pädevuste ühendamist ning föderaal- ja osariigi valitsuste vahelise teabevahetuse ja koostöö parandamist. See hõlmab ka koostööd riiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning Euroopa järelevalveasutusega AMLA.

Koordineerimine põhjas

Eriti ebakindel on olukord Põhja-Saksamaal. Mecklenburg-Vorpommerni, Alam-Saksi, Schleswig-Holsteini, Hamburgi ja Bremeni Põhja-Saksamaa rahandusministrid on juba leppinud kokku föderaalvalitsuse tugevamas koordineerivas rollis. Schleswig-Holsteinil on üks ka 2024. aastal Rahapesuvastane töörühm loodud. See töörühm on oluline politsei, maksuuurijate ja prokuröride vahelise võrgustiku ja teabevahetuse jaoks. Rahandusminister Silke Schneider rõhutab, kui oluline on kõigi osapoolte koostöö rahapesujuhtumite tõhusaks menetlemiseks, eriti seoses organiseeritud kuritegevusega.

Kuid väljakutse on endiselt tohutu. Föderaalkontroll on teravalt kritiseerinud rahapesu järelevalvet Saksamaal. Kehtivad raamtingimused ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele, mistõttu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus ei ole tõhus. Põhiprobleemiks peetakse personali ja kontrolli puudumist.

Uued struktuurid ja kontaktisikud

Pidevalt muutuvate nõuete paremaks täitmiseks loodi rahandusministeeriumi Schleswig-Holsteinis rahapesuprobleemide keskbüroo. Selle ümberkorraldamise eesmärk on tugevdada koostööd ja regulaarset teabevahetust asjaomaste ametiasutuste vahel. Juulis Kielis toimunud iga-aastasel rahapesuvastasel konverentsil kogunesid erinevad osapooled, et arutada jooksvaid arenguid ja tihendada võrgustikke.

Euroopa tasandil uus ELi asutus AMLA alustas tööd rahapesuvastase järelevalve reformimiseks ELis ja koostöö parandamiseks riiklike keskasutuste vahel. Samas hoiatab Schneider, et ka föderaalvalitsus on kohustatud võtma rahapesuga võitlemiseks vajalikke meetmeid, sealhulgas looma keskse võimustruktuuri. Eelmisel seadusandlikul perioodil kavandatud finantskuritegevuse vastase võitluse föderaalametit ei ole ellu viidud ja edusammud föderaalsel tasandil on soiku jäänud.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi suuri jõupingutusi tehakse mitmel tasandil ja erinevate osapoolte poolt, siis rahapesuvastane võitlus Saksamaal pole veel kaugeltki soovitud edu. Veelgi olulisem on, et föderaal- ja osariikide valitsused töötaksid käsikäes, et tulla toime selle olulise valdkonna väljakutsetega. See on võib-olla ainus viis rahapesu tumeda peatüki lõplikuks sulgemiseks.