Kokkulepe majanduspaketi osas: Mecklenburg-Vorpommern nõuab hüvitist!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Mecklenburg-Vorpommeri arutab föderaalnõukogus maksusoodustusi, peaminister Schwesig aga nõuab rahalist kompensatsiooni.

Mecklenburg-Vorpommern diskutiert im Bundesrat über Steuererleichterungen, während Ministerpräsidentin Schwesig finanzielle Ausgleiche fordert.
Mecklenburg-Vorpommeri arutab föderaalnõukogus maksusoodustusi, peaminister Schwesig aga nõuab rahalist kompensatsiooni.

Kokkulepe majanduspaketi osas: Mecklenburg-Vorpommern nõuab hüvitist!

Täna, 13. juunil 2025, on olulised otsused liidunõukogus ootel. Plaanitavat majanduspaketti arutatakse esimest korda ning see on leidnud laialdast heakskiitu, aga ka muret. Mecklenburg-Vorpommer annab märku plaanidele toetust, kuid nõuab kavandatavatest meetmetest tuleneda võiva eeldatava maksukahju hüvitamist. Kuidas NDR aruannete kohaselt on maksusoodustuse eesmärk aidata ettevõtetel investeerida ja majandust elavdada.

Algatuse fookus on paremate amortisatsioonivõimaluste loomisel. Eelkõige on oluliseks impulsiks gastromaksu alandamine ja pendelrände hüvitise tõstmine. Peaminister Manuela Schwesig (SPD) rõhutab Saksamaa majanduse elavdamise kiireloomulisust ja kutsub samas üles energiahindu alandama. Hinnanguliselt võivad need meetmed kaasa tuua üle 30 miljardi euro suuruse maksukahju, mis puudutab riike ja omavalitsusi. Mecklenburg-Vorpommeri jaoks võib see tähendada ligikaudu 140 miljoni euro suurust maksutulu saamata jäämist.

Rahalised väljakutsed omavalitsustele

Arutelude keskne punkt on föderaalvalitsuse rahalise hüvitise nõudmine. Seda tehes on Schwesigi eesmärgiks maksureformiga tekkivad rahalised augud kinni toppida. Kuigi maksusoodustust peetakse paljudes liidumaades äärmiselt positiivseks, on mure selle pärast, kuidas omavalitsused suudavad tulude puudujäägiga toime tulla. Maksuekspert Tobias Hentze Kölni Saksa Majanduse Instituudist rõhutab, et Saksamaa ettevõtete kasumi maksukoormus on umbes kuus protsenti üle OECD keskmise, mis teeb olukorra veelgi hullemaks. Peegel teatatud.

Aastatel 2025–2028 jäävad kolmandiku leevendustest (umbes üksteist miljardit eurot) omavalitsuste kanda, kuigi nende osa maksutuludest on vaid 15 protsenti. See ebaproportsionaalne koormus võib suruda eelkõige väiksemad linnad ja kogukonnad nende rahaliste võimaluste piiridesse, mis võib pikemas perspektiivis kaasa tuua finantsolukorra edasise halvenemise.

Tee kokkuleppele

Nüüd on fookuses eelseisev peaministrite konverents, mis toimub järgmisel kolmapäeval koos kantsler Friedrich Merziga (CDU). Osariigid nõuavad föderaalvalitsusega kokkuleppele jõudmist enne suvevaheaega, et seadusandlikku algatust saaks hääletada Bundestagis 26. juunil. Föderaalnõukogu lõplikku otsust oodatakse hiljem.

Plaanid on ambitsioonikad ja riikide toetus võib olla ülioluline. Jääb näha, kas föderaalvalitsus on valmis nõutavat rahalist hüvitist andma. Sellest lepingust on palju kasu – mitte ainult ettevõtetele, vaid ka omavalitsustele ja nende kodanikele.