Hugo on surmaohus: koer langes Lääne-Pommeri metsas hundilõksu!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Vorpommern-Greifswaldi linnaosas jääb koer jalutuskäigul hundilõksu. Tatjana ja Hermann Scheuerer annavad teada juhtunust ja murest metsa ohutuse pärast.

Ein Hund gerät in eine Wolfsfalle im Landkreis Vorpommern-Greifswald, während eines Spaziergangs. Tatjana und Hermann Scheuerer berichten von dem Vorfall und den Sorgen um die Sicherheit im Wald.
Vorpommern-Greifswaldi linnaosas jääb koer jalutuskäigul hundilõksu. Tatjana ja Hermann Scheuerer annavad teada juhtunust ja murest metsa ohutuse pärast.

Hugo on surmaohus: koer langes Lääne-Pommeri metsas hundilõksu!

Vorpommern-Greifswaldi rajoonis on metsas aset leidnud juhtum tekitanud segadust, mis on tõstnud tähelepanu ohutusprobleemidele loomapüüdmismeetoditega jahil. Tatjana ja Hermann Scheuerer kogesid hobustega jalutades šokeerivat olukorda, kui nende koer Hugo langes teadlaste seatud hundilõksu. Segune karjus valust, pannes hobused paanikasse ja Scheuererid pidid koera vabastama, vigastades end ja vajades antibiootikumi, nagu see oli. Põhja kuller teatatud.

Kogu stseen leidis aset Vogelsang-Warsini ja Altwarpi vahel, kui perekond oli oma loomadega väljas. Hugo sai raske sinika, kuid pääses õnnetusest õnneks ellu. Alles pärast intsidenti avastasid Scheuererid püüniste kohta märgi, mis pani Tatjana teabepoliitika kahtluse alla seadma. Politsei uurib nüüd kahtlustatavaid loomakaitseseaduse ja föderaalse jahiseaduse rikkumisi.

Huntide ja nende mõjude uurimine

Uurimisprojekti, millesse püünised on kaasatud, viib läbi TLÜ Dresden. Selles uuritakse huntide mõju metskitsedele ja teistele metsloomadele. Mecklenburg-Vorpommernis elab praegu kaks hundikarja ja kokku on piirkonnas 28 hunti. Vastavalt SRF Huntide teemalises arutelus on sügavad lahkhelid ja mõnikord tulised vaidlused nende loomade majandamise ja nende tähtsuse üle kultuurimaastikule.

Projektis kasutatavad püünised peaksid vastama loomade heaolule. Siiski on muret metsade ohutuse pärast, eriti kui kasutatakse loomadel põhinevaid püünisjahi meetodeid. Vaatamata ohutusalastele jõupingutustele on viimase 15 aasta jooksul selliste püünistega juhtunud vaid kaks võrreldavat kaaspüüki.

Pilk ajalukku

Ajalooliselt on inimestel ja huntidel olnud lähedased suhted, mida iseloomustavad imetlus ja konkurents. See seisukoht on sajandite jooksul muutunud, eriti Kolmekümneaastase sõja ajal, mil hundid ründasid üha enam kariloomi. Müüti inimsööjahundist tugevdasid sellised lood nagu muinasjutt Punamütsikesest. 18. sajandil viis metsade raiumine Kesk-Euroopas huntide süstemaatilise hävitamiseni. Võimusuhete ning looduse ja põlislooduse definitsioonide arutelus on tänapäeval vastamisi nii hundi vastaseid kui ka pooldajaid.

Hunte ümbritsevad praegused arengud tõstatavad küsimusi, mis ulatuvad piirkonnast palju kaugemale ja nõuavad kogu ühiskonnas arutelu metsloomade, nende majandamise ja nende üksteisega suhtlemise üle. Seniks aga tuleb loota, et Hugoga sarnased juhtumid enam ei korduks ja metsades parandatakse turvameetmeid, et jalutajad ja nende neljajalgsed kaaslased saaksid rahulikult püsida.