Teadlased uurivad Weißwasseri tööstuslikku tulevikku ja minevikku

Teadlased uurivad Weißwasseri tööstuslikku tulevikku ja minevikku

Kunagises klaasitööstuse hiilguses säranud linnas Weißwasseris on praegu käimas põnev uurimisprojekt. Greifswaldi ülikooli teadlased asusid teekonnale, et uurida selle piirkonna minevikku ja tulevikku. Projekti Voices from the Periphery eesmärk on uurida, mis eraldab ja ühendab seda piirkonda Ühendkuningriigi sarnastest linnadest. Keskendutakse eelkõige tööstusajaloole ja kohalike elanike elulugudele.

Projektijuht Dr. Andyräder, Poliitika- ja Kommunikatsiooniteaduste Instituudi teadur, juhib Weißwasseris toimuvaid arutelusid kodanikega. Järgmisel kolmapäeval toimub jutustamiskohvik, mis annab elanikele võimaluse jagada oma mälestusi ja muljeid linna muutumisest. Oodatud on enne 1970. aastat sündinud inimesed, kes kogesid Weißwasseri arenguid enne ja pärast taasühinemist. Esialgsed arutelud on juba näidanud, et vaatamata tööstuse langusele oskavad kodanikud oma aja kohta positiivseid asju rääkida. Demograafilisest muutusest ei saa aga mööda vaadata: pärast müüri langemist on linn kaotanud üle 20 000 elaniku ja on nüüdseks koduks vaid umbes 15 000 inimesele.

Tööstuslik minevik

Weißwasseri valik uurimispaigaks pole juhus. 19. sajandil oli linn Euroopa klaasitööstuse elav keskus. Üle 75% elanikest teenis elatist klaasitööstuses. Klaasi ajaloolist tähtsust austatakse ka praegu piirkonnas, sealhulgas Weißwasseri klaasimuuseumis, mis tegeleb majandus-, sotsiaal- ja kunstiajalooliste aspektidega.

Klaasi vormimine ja töötlemine on tööstusrevolutsiooni tulemusel läbi teinud olulisi muutusi. Uuendajad nagu Otto Schott ja Ernst Abbe panid Jenas aluse kaasaegsele klaasitehnoloogiale ning Friedrich Siemens leiutas vannaahju, mis võimaldas pidevat tootmist. Muskau kurt osutus ideaalseks asukohaks tänu geoloogilistele tingimustele, mis võimaldasid kaevandada selliseid tooraineid nagu pruunsüsi ja kvartsliiv. 20. sajandi alguses oli piirkonnas üksteist ja ümbruskonnas veel kuni 47 klaasikoda, mis soodustas majandusbuumi veelgi.

Pilk tulevikku

2022. aastal alanud ja 2027. aastaks eeldatavasti lõppeva uurimisprojekti pikaajaline eesmärk on kasutada elanikega konsultatsioone ja intervjuusid linna identiteedi paremaks mõistmiseks ühiselt. Aruteludele kodanikega järgneb individuaalne intervjuu ja meediaanalüüs. Projekti toetavad Saksa Teadusfond (DFG) ja mitmed Briti institutsioonid. Hetkel on projektigrupp Lauchhammeris arutelud juba lõpetanud ja Eisenhüttenstadtis poole peal ning nüüd on päevakorral Weißwasser.

Väljakutseid ei tohiks alahinnata. Kunagi õitsva tuumatööstuse allakäik nõuab uusi ideid ja alternatiive, et muuta linn tulevikuks sobivaks. Elanike jutud võiksid aidata leida teed, mida linn hädasti vajab.

Nagu näitab tagasivaade Weißwasseri kuulsusrikkale tööstusajaloole, võib oma mineviku tunnustamine ja kodanike vaheline vahetus olla võti tulevaste väljakutsete edukaks lahendamiseks. Põnev on näha, millised arusaamad projektist "Voices from the Periphery" tulevad.

Weißwasseri klaasilinna ja selle ajaloo kohta lisateabe saamiseks külastage Weißwasseri klaasimuuseumi või uurige erinevaid klaasitööstuse väljaandeid, mis käsitlevad seda olulist ajastut. Teavet selle kohta leiate aadressilt [sächsische.de](https://www.saechsische.de/lokales/goerlitz-lk/weisswasser/uni-greifswald-forscht-zur-stadtentwicklung-in-weisswasser-eisenhuettenstadt-und-lauchhammer-P47RE4JY2RK5OJEShtml. saxorum ja iku-sachsen.