Õiglus surve all: avatud kohtuasjade arv kasvab MV-s murettekitavalt!

Õiglus surve all: avatud kohtuasjade arv kasvab MV-s murettekitavalt!

Mecklenburg-Vorpommerni prokurörid seisavad silmitsi tõsise väljakutsega: lõpetamata kohtuasjade arv kasvab pidevalt. Praegu on seal vali Maailm Avatud on 20 277 menetlust, mis on 9,6 protsenti rohkem kui 2024. aasta lõpus. See on vaid osa üleriigilisest trendist, kus 2025. aasta keskel registreeriti kokku ligikaudu 981 633 avatud menetlust. Tõeline menetluste mahajäämus, mis avaldab survet kohtusüsteemile.

Olukord on murettekitav: kohtuasutuste küsitlusest saadud arvud näitavad, et Saksamaal on pooleliolevaid kohtuasju võrreldes eelmise aastaga kasvanud peaaegu 31 000 võrra. Ainuüksi 2025. aasta esimesel poolel lisati üle 2,7 miljoni uue protseduuri. Neid arenguid võib täheldada ka teistes liidumaades. Eriti mõjutatud on Hamburg, kus lõpetamata juhtumite arv kasvas 2021. aasta lõpu 22 900-lt 2025. aasta keskpaigaks ligikaudu 64 400-le – see on muljetavaldav kasv 181 protsenti.

Kuidas see teistes piirkondades on? Nordrhein-Westfalenis, mis on selle statistika liider, on silmapaistvaid ligikaudu 267 000 protseduuri, mis vastab peaaegu 40 protsendilisele kasvule alates 2021. aastast. Saksimaa teatab 54 protsendilisest kasvust peaaegu 46 000 avatud menetlusega. Need numbrid ei ole pelgalt kaine statistika, vaid kujutavad endast kohtusüsteemi ülekoormamist, mis kajastub ka Saksamaa Kohtunike Ühingu föderaalse tegevdirektori Sven Rebehni sõnades. Ta lööb häirekella ja nõuab tungivalt uute ametikohtade loomist, et olukorraga toime tulla.

Selle kasvu põhjused on erinevad. Keskne probleem on personalipuudus. Hinnanguliselt on üleriigiliselt puudu umbes 2000 juristist ja umbes 50 000 politseinikust. Surve riigiprokuratuurile suureneb, kuna teadete arv suureneb, eriti veebipõhise viha- ja vihakõne ning narkojuhtumite osas. Need suundumused peegelduvad suurtes numbrites ja annavad selgelt mõista, et asjad lähevad tõesti hulluks.

Kriisiga toimetulemiseks käivitati 2019. aastal “Õigusriigi pakt”, mille eesmärk oli luua uusi töökohti. Selle pakti jätkamine on ka praeguse must-punase koalitsiooni eesmärk, mis lisaks digitaliseerimisele peaks rohkem keskenduma ka kohtunike kaadri tugevdamisele. Silmapiiril on uus pakt, mis keskendub menetluste kiirendamisele ja töötajate arvu suurendamisele.

Olukord on murettekitav ka kodanike jaoks, sest ülekoormatud prokurörid ei põhjusta mitte ainult menetluste venitamist, vaid on toonud kaasa ka selle, et varem on tulnud vahi alt vabastada enam kui 60 kahtlustatavat. Roomav signaal, et kohtupraktika hakkab kõikuma, kuidas ZDF teatatud.

Liitriikidel on viimane aeg kindlustada kiiresti uued ametikohad kohtusüsteemis, et vabastada juba lubatud 450 miljonit eurot lisaraha. Õigusriik vajab kiireid lahendusi, enne kui olukord veelgi teravneb. See annab lootust, et süüdlased on tõesti tõsiseltvõetavad ja et justiitssüsteem saab peagi uuesti kohtuasju menetlema hakata, selle asemel, et pidevalt kinni jääda.

Seetõttu on vaja kiiresti läbi mõelda. Föderaal- ja osariikide valitsused peavad tegema koostööd, et vähendada juhtumite mahajäämust. Kohtusüsteem on põhiseadusliku riigi selgroog – ja selles, kas see on ka edaspidi oma ülesannete kõrgusel, ei saa olla kahtlust.