Merkel kutsub üles diplomaatiale: Saksamaa peab muutuma rahumeelseks!

Merkel kutsub üles diplomaatiale: Saksamaa peab muutuma rahumeelseks!

Angela Merkel kommenteeris hiljuti Schwerini lossi hoovis olulisi geopoliitilisi probleeme, mis praegu Euroopat ja maailma mõjutavad. Pealkirja “Rahulikkus” all osales ta paneeldiskussioonis, kus arutati Venemaa sõda Ukraina vastu ja konflikte Gaza sektoris. Selgus, et Merkel distantseerub selgelt kaitseminister Boris Pistoriusest, kes rõhutab, et Saksamaa peab muutuma sõjaks valmis. [NDR](https://www.ndr.de/nachrichten/mecklenburg-vorpommern/merkel-wir-muessen-friedenstuechtig- Werden,merkel-3662.html) teatab, et Merkel vastas sellele, et Saksamaa võib küll vajada sõjalist jõudu, kuid keskenduda tuleks "rahule orienteeritud" orientatsioonile.

Oma kõnes rõhutas ta diplomaatia tähtsust konfliktide lahendamisel ja agressiooni vastu võitlemisel. "Sõja lõpetamiseks on läbirääkimised Venemaaga vajalikud," ütles endine kantsler. Ta märkis, et heidutus ja diplomaatilised kontaktid on parimad võimalused rünnakute ärahoidmiseks. Seda seoses NATO uute eesmärkidega, mis nõuavad kaitsekulutuste suurendamist kuni 3,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust 2035. aastaks. Seda plaani toetavad ka sellised riigid nagu Poola ja Leedu, kuid mida skeptiliselt suhtuvad teised liikmesriigid, nagu Belgia ja Hispaania, kes peavad sihtkulutusi liiga kõrgeks. BR

Sõjaliste strateegiate kriitika

Merkel väljendas ka muret Lähis-Ida konfliktide pärast. Ta kirjeldas Iisraeli sõjalist tegevust Gaza sõjas "karmiks" ja "kõva südamega", mis on teravas vastuolus Hamasi juba dokumenteeritud julmustega. Merkel suhtub empaatiliselt Iisraeli meeleavaldustesse, mis nõuavad relvarahu ning seab kahtluse alla Iisraeli sõjalise strateegia tõhususe. Selles kontekstis jäi silma ka see, et ta ei kahetse kümne aasta eest pagulaspoliitikas tehtud otsuseid. Ta tegi selgeks, et rahulolematus selle poliitikaga ei tohiks anda ruumi ksenofoobiale. ZEIT

Üks eriti tähelepanuväärne aspekt oli Merkeli ülevaade Saksamaa kaitsekulutuste vähenemisest viimase kahe aastakümne jooksul. Nende arvates oli see langus "rahudividend", mis ei tohiks ohustada uute liidumaade arengut. Sellegipoolest tunnistab ta praegust olukorda pöördepunktiks. Ta nimetab NATO riikide kokkulepet suuremate kulutuste osas loogiliseks ja vajalikuks Ukraina konflikti järel tekkinud olulise ohuolukorra tõttu.

Merkel ja Euroopa tulevik

Angela Merkel, kes oli esimene naine ja idasakslane, kes asus kantsleri ametisse ning keda peetakse üheks võimsaimaks naiseks maailmas, jääb määravaks tegelaseks mitte ainult Saksamaa poliitika keskmes, vaid ka ülemaailmsetes dialoogides. Nende selge positsioneerimine sõjalise jõu ja diplomaatia osas võib aidata kujundada Saksamaale ja Euroopale praegusel ebakindlal ajal vajalikku poliitilist kurssi. Nüüd jääb õhku küsimus: kuidas reageerib rahvusvaheline üldsus Merkeli üleskutsele rahu sõlmida ja milliseid samme lähikuudel astutakse?