Neustrelitz kavandab uut lossitorni: pilk demokraatia ajalukku!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Neustrelitz plaanib lossitorni ümber ehitada interaktiivseks demokraatia ajaloo muuseumiks. Esitatakse esimesed arusaamad ja kontseptsioonid.

Neustrelitz plant den Wiederaufbau des Schlossturms als interaktives Museum zur Demokratiegeschichte. Erste Einblicke und Konzepte vorgestellt.
Neustrelitz plaanib lossitorni ümber ehitada interaktiivseks demokraatia ajaloo muuseumiks. Esitatakse esimesed arusaamad ja kontseptsioonid.

Neustrelitz kavandab uut lossitorni: pilk demokraatia ajalukku!

Esmaspäeva õhtul, 16. juulil 2025 esitleti Mecklenburg-Strelitzi kultuurikvartalis murrangulist kontseptsiooni Neustrelitzi lossi torni rekonstrueerimiseks. Musealis GmbH tegevdirektor Andreas Feddersen esitles kokkutulnutele erinevaid disainer Matthias Seiferti illustratsioone. See ettekanne meelitas ligi 100 huvilist Schlossbergi konverentsile, kus arutati põnevaid ideid selle ajaloolise hoone kasutamiseks. Kahjuks jääb terviklik kasutuskontseptsioon, mis koosneb kokku 74 leheküljest, Neustrelitzi raekojas suletud uste taha.

Kavandataval lossitornil on selgelt määratletud muuseumiteema: demokraatia ajalugu, keskendudes eelkõige Mecklenburg-Strelitzile. Esitlus hõlmas erinevaid näitusetasemeid, mis on mõeldud demokraatia ajaloolist arengut ilmekalt illustreerima. Esimesel korrusel on avalikkusele ligipääsetav vastuvõtuala ilma sissepääsutasudeta, ülemisi korrusi kasutatakse vastava näituse jaoks. Viienda korruse vaatekorrus lubab ka muljetavaldavaid vaateid lossipargile ja Neustrelitzi linna panoraamile.

Näitus tasandab üksikasjalikult

Kokku neli näitusetasandit viivad külastajad ajarännakule läbi demokraatia arengu Mecklenburg-Strelitzis:

  • Ausstellungsebene 1: Wurzeln der Demokratie (bis 1918)
    Hier werden die frühen demokratischen Bewegungen des 19. Jahrhunderts thematisiert. Interaktive „Bühnenkisten“ ermöglichen es den Besuchern, demokratische Werte durch bedeutende historische Ereignisse zu entdecken.
  • Ausstellungsebene 2: Demokratisches Mecklenburg-Strelitz (1918 bis 1933)
    Diese Ebene widmet sich der turbulentesten Phase der jungen Demokratie und wird wie ein temporäres Parlament mit akustischen Inszenierungen und interaktiven Elementen gestaltet.
  • Ausstellungsebene 3: Diktatur und Demokratie im 20. Jahrhundert
    Hier wird die Zerschlagung demokratischer Strukturen während des Nationalsozialismus und der DDR beleuchtet. Die Besucher können zwischen zwei Pfaden wählen, die die Unterschiede zwischen den autoritären Systemen illustrieren.
  • Ausstellungsebene 4: Das Labor der Demokratie
    Dieses Forum für Reflexion und Partizipation legt den Fokus auf zukünftige Fragestellungen zur Demokratie und lädt die Besucher ein, an demokratischen Prozessen aktiv teilzunehmen.

Täiendav esiletõst on "demokraatialabori" kavandamine, mis tuleb neljandale korrusele interaktiivsete jaamadega. Väiksemal kujul ehitatakse ümber ka Neustrelitzi lossi “kollane saal”. Näitused hõlmavad 200 ruutmeetrit pinda ja tagavad külastajatele võimaluse mitte ainult vaadata, vaid ka osa saada – interaktiivsete elamuste vaimus.

Avatud küsimused ja tuleviku väljakutsed

Vaatamata optimistlikele plaanidele on paljud küsimused vastuseta. Ajaloolane Bernd Kasten räägib valimiskampaaniatest ja poliitilisest vägivallast Mecklenburgis aastatel 1930–1933, ajakirjanik Andreas Frost aga tutvustab esimest demokraatlikult valitud naispoliitikut Erna Weilandi. Projekti edasisele disainile heidavad varju ka Henry Teschi, kes nõuab linnalt Mecklenburgi sihtasutuselt otsust, ja uue linnapea Max Odebrechti väljaütlemised, kes rõhutab selge otsuse vajalikkust.

Neustrelitzi lossitorni kontseptsioon võiks väga hästi saada piirkonna kultuuriliseks esiletõstmiseks, kuid see tekitab ka väljakutseid, mis on seotud selle integreerimisega kultuurikvartali olemasolevatesse näitustesse. Kas ja kuidas seda ellu viia, jääb näha. Kavandatava sisuga tutvumishuvilistele pakub Saksa Ajaloomuuseum muuhulgas IDA platvormi, mis pakub tasuta õppematerjale ja võimaldab ajalooga loominguliselt tegeleda, mis võib olla eriti paljulubav tulevases muuseumitöös. siin.

Nii et asjad jäävad Neustrelitzis põnevaks. Lossitorni rekonstrueerimisest võiks saada mitte ainult arhitektuuriline maamärk, vaid ka õppimis- ja kohtumispaik, mis toob elavalt ellu piirkonna demokraatlikud juured. Tõenäoliselt on vastutajatel vaid hea käsi, kui nendesse on kaasatud ka linnakodanike hääl - sest üks on selge: lossitorni rajamise otsusest ei saa kuidagi mööda.