Kaks miljardit eurot taastuvenergiale: E.DIS plaanib suurt laienemist!

Kaks miljardit eurot taastuvenergiale: E.DIS plaanib suurt laienemist!

E.DIS planeerib tulevikku suurte investeeringutega

Järgmise viie aasta jooksul soovib E.DIS Netz investeerida Mecklenburg-Vorpommerni ja Brandenburgi elektrijaotusvõrgu laiendamisse muljetavaldavad kaks miljardit eurot. Need suured investeeringud on vajalikud, kuna nõudlus taastuvenergia järele on suur. Põhja kuller teatab, et rohelise elektri kvoot E.DIS-i tarnepiirkonnas on märkimisväärne 160 protsenti.

Ettevõte seisab silmitsi arvukate päringutega maapealsete fotogalvaaniliste süsteemide ja tuuleturbiinide ühendamise kohta. Trend on selge: taastuvenergia tootmise laiendamine edeneb kiiremini kui võrgu laienemine. Kui uute kõrgepingeliinide paigaldamine võib kesta kuni 12 aastat, kulub maapealsete fotogalvaaniliste süsteemide ehitamiseks vaid umbes 2 aastat.

Muutused Internetis

Otsustavaks väljakutseks on jaotusvõrgu kohandamine detsentraliseeritud tootmisstruktuuridega. E.DIS ei vastuta suurte "elektrimaanteede" eest, vaid hoolitseb pigem regionaalse võrgu eest. Seoses taastuvenergia suurenenud sissevooluga on oluliselt muutunud elektrivoog jaotusvõrgus. Huvitaval kombel on nüüd ülekandesüsteemi haldurile tagasi pöördumine, mis muudab võrgu juhtimise keerukamaks.

E.DIS on võtnud eesmärgiks laiendada jaotusvõrku nii, et see vastaks taastuvenergia nõuetele. Kulud jäävad tarbijate peamiseks murekohaks. 1. jaanuarist 2025 kehtestatakse ka uus võrgukulude jaotuse regulatsioon: alandatakse taastuvenergiast tugevalt mõjutatud jaotusvõrkude tasusid. Selle võrgu keskmised leibkonnad hoiavad tuleval aastal võrgutasudelt kokku umbes 100 eurot.

Poliitilised väljakutsed ja edasised arengud

Saksamaa kõrgeid elektrikulusid peetakse tõsiseks poliitiliseks probleemiks. Peamised põhjused on lõivud, maksud ja koordineerimata tootmine, mis tõstavad lõpptarbijate kulusid. Selle vastu võitlemiseks kutsub E.DIS üles paremini planeerima nii taastuvenergia ühendamist kui ka võrgusõbralikku elektri salvestamist.

Lisaks luuakse igal aastal 450 uut digitaalset kohalikku jaama, et olemasolevat infrastruktuuri ajakohastada. Praegu on kasutusel umbes 1100 digitaalset kohtvõrgu jaama. Erilised esiletõstmised on käimasolevad investeeringud summas 2,5 miljonit eurot alajaama Jarmenis ja 11 miljonit eurot teise Pasewalki alajaama, mis peaks valmima järgmisel aastal.

Keskendu koolitusele

Uus energialinnak Rostocki lähedal Bentwischis on veel üks oluline samm energiasektori edendamisel. Siin tehakse suuremahulisi investeeringuid piirkonna ja edasise arengu seisukohalt olulisesse noorte spetsialistide koolitamisse.

Üldiselt on E.DIS teel säästva energia tuleviku suunas ja lubab võrku pidevalt kasvavate nõuetega kohandada.