Buum ja langus: Ludwigslust-Parchimi linnaosa muutub nii

Buum ja langus: Ludwigslust-Parchimi linnaosa muutub nii

Ludwigslust-Parchimi linnaosa 2024. aasta demograafiline aruanne näitab pingeid kogukondade erinevate arengute vahel. Kuidas Põhja kuller aruannetes ilmneb selge pilt: kui sellistes kohtades nagu Hagenow on viimastel aastatel elanike arv kasvanud 9,1 protsenti, siis teistes kohtades, eriti maapiirkondades, on hädas rahvaarvu vähenemisega.

Hagenowi kasvu põhjuseks on stabiilne infrastruktuur ja suurepärane transpordiühendus. Pole ime, et need tegurid soodustavad sisserännet ja parandavad elukvaliteeti. Terav kontrast on Goldberg-Mildenitzi kontor, kus rahvaarv langes samal perioodil 8,6 protsenti. Selle eest vastutavad muuhulgas negatiivne loomulik rahvastiku areng – rohkem sureb kui sünde – ja ebapiisav immigratsioon. Piirkonna idaosas asuvatel maapiirkondadel on oht maha jääda.

Maapiirkondade ees seisvad väljakutsed

Aga kust see erinevus tuleb? Lääne-Saksamaal, eriti Hamburgi linnades ja seda ümbritsevates piirkondades, on kasv endiselt kõrge, samas kui Ida-Saksamaa on hädas muude väljakutsetega. aasta andmetel föderaalne statistikaamet Suurtes linnapiirkondades elab praegu umbes 60 miljonit inimest, mis moodustab 71% Saksamaa kogurahvastikust. See dünaamika tähendab, et linnapiirkonnad kasvavad pidevalt, maapiirkonnad aga stagneeruvad või isegi vähenevad.

Rahvastiku liikumine on nende arengute põhjuste mõistmisel ülioluline. Vananemine on keskne probleem, eriti maapiirkondades, kuhu 2023. aastal positiivset sissevoolu peaaegu ei registreeritud. Andmed näitavad, et 67-aastaste ja vanemate inimeste osakaal kasvab pidevalt ning võib 2070. aastaks ulatuda 25,6%-ni elanikkonnast. See muudab küsimused kogukondade tuleviku ja sellega seotud elutingimuste kohta, eriti vanemate inimeste jaoks, üha aktuaalsemaks.

Demograafilised muutused laiemas kontekstis

See muutus ei piirdu ainult Ludwigslust-Parchimiga, vaid esindab üle-saksalikku nähtust. Nagu Föderaalne kodanikuhariduse agentuur aruannete kohaselt on 67-aastaste ja vanemate inimeste arv Saksamaal alates 1990. aastast kasvanud 10,4 miljonilt 16,4 miljonile ning peaks 2030. aastate keskpaigaks jõudma 20 miljonini. Selline demograafiline areng ei pane proovile mitte ainult mõjutatud kogukondade infrastruktuuri, vaid ka sotsiaalkindlustussüsteeme.

On selge, et demograafiliste muutustega seotud väljakutsetega tuleb tegeleda nii linna kui ka maa kontekstis. Seetõttu on linnaosavalitsuse julgustatud kodukontrollis osalemine elanikele väärtuslik võimalus väljendada oma rahulolu erinevate eluvaldkondadega ning osaleda aktiivselt oma kogukonna kujundamises.

Mis on veel tegemata? Omavalitsused peavad endalt küsima, kuidas nad saaksid muuta oma pakkumised noortele peredele ja pensionäridele atraktiivseks, et tulla toime demograafiliste väljakutsetega. Lõppkokkuvõttes ei ole oluline mitte ainult soodustada immigratsiooni, vaid ka tagada piirkonna elukvaliteet. Põlvkondadevaheline vahetus ja elav kogukonnakultuur võivad olla siin positiivse arengu võti.