Wustrow poolsaare tulevik: vaidlusalused tuulepargid ja turism!
7. oktoobril 2025 arutatakse Rostockis vastuolulisi tuuleparke ja võimalikku arengut Wustrow poolsaarel. Elanike mured ja protestid suurenevad.

Wustrow poolsaare tulevik: vaidlusalused tuulepargid ja turism!
Rostocki piirkonnas on arutelu uue ruumilise arengu programmi üle täies hoos. Fookuses on sellised olulised teemad nagu Jördenstorfi planeeritav tuuleala ja Wustrow poolsaare areng. 7. oktoobril 2025 toimus Rerikus Kösterschünis esimene Rostocki piirkonna planeerimisühingu teabeüritus, mis meelitas kohale arvukalt kodanikke ja huvilisi. Kuidas NDR teatasid, et kohalviibijad tervitasid eriti ühte otsust: Wustrow poolsaarele ei tohi tuulikuid ehitada. Sellegipoolest säilib arenguvõimalus, eriti lagunenud "Gartenstadti" asulas, mis võiks tulevikus olla turismimajutuskohaks.
Reriku linnapea Antje Wegner-Repke (SPD) väljendas aga muret, et need arengud võivad viia linnas liikluskukkumiseni. Tüli kogukonna ja investori vahel on kestnud juba mitu aastat ja näitab, kui vastuolulised on Wustrow poolsaare plaanid. Lisaks hoiatavad Hof Jördenstorfi elanikud, et planeeritava tuulepargi kaugused on valesti arvutatud. See tähendab, et ees ootab intensiivne võitlus piirkonna tuleviku nimel.
Tuulejõud ja takistus
Tuuleenergia prioriteetse piirkonnana võiks Wustrow poolsaar anda otsustava panuse piirkonna energia üleminekusse. Valju Wustrow saar Hiljuti uuriti poolsaarel tuulegeneraatorite ehitamiseks sobivaid piirkondi. Tänu ideaalsetele tuuleoludele ja piisavale kaugusele elamutest pakuvad need paljulubavat võimalust roheliseks energiaks. Investor Anno August Jagdfeld on optimistlik ja saadab tuuleenergia plaanide osas positiivseid signaale. Samas on aga ka selge vastuseis: elanikud kardavad, et tuulikud võivad rikkuda kauni maastiku ja kahjustada loodust.
Kodanikualgatus “Meie Reriku eest” teeb kampaaniat selle nimel, et riik ostaks poolsaare tagasi, et luua looduspark. Nende argumendid võetakse hästi vastu, sest paljud kodanikud tunnevad muret turistide kasutamise pärast. Sellest hoolimata on ka hääli, kes pooldavad arhitekt Kathrin Zur-Lage'i ettepanekut. Lähenemisviis näeb ette säästvat turismi, sealhulgas ökotalu, hostelit ja surfikooli. Elektriparvlaevad võiksid olla turistidele transpordivahendiks, pakkudes keskkonnasõbralikku alternatiivi.
Poolsaare ajalugu
Wustrow poolsaarel on sündmusterohke ajalugu. 1998. aastal müüs föderaalvalitsus selle 7,55 miljoni euro eest. Plaan rajada sinna korterelamud ja hotell luhtus oluliste liiklusprobleemide tõttu. Arenguloo raames suleti saar 2004. aastal avalikkusele – liikluse vähendamise ettepanekuid ei rakendatud. Osa alast kuulutati pärast 2011. aastat isegi metsaalaks, mis raskendas arengut veelgi. Poolsaare tulevik on aga ebakindel, sest loodus taastab end aeglaselt, kuid kindlalt.
Selle kaudu toimub regionaalne planeerimine Riigi ruumilise arengu programm reguleeritud, mis seab piirkonna ruumilise arengu eesmärgid. Linnaosadest ja linnadest koosnevad planeerimisliidud töötavad konkreetsete suuniste väljatöötamise nimel. Selles omavahel seotud protsessis hinnatakse ka alade sobivust tuulikutele. Nende programmide siduvus on tagatud õigusliku regulatsiooniga, mis annab otsustele kõrge formaalsuse.
Debatid Wustrow poolsaare kasutamise üle näitavad, kui keerulised on omavahel põimunud ruumilise planeerimise, looduskaitse ja majanduskasutuse küsimused. Siin saab selgeks, et piirkonna inimesed ei pea mõtlema ainult vaba aja veetmise võimalustele, vaid ka oma kodukoha energiatulevikule.