NATO surve all: Vene allveelaevad ohustavad Atlandi ookeani!

NATO surve all: Vene allveelaevad ohustavad Atlandi ookeani!

Pinged Atlandi ookeani põhjaosas on viimastel nädalatel märgatavalt kasvanud. Suurbritannia mereväe ülem kindral Sir Gwyn Jenkins hoiatas vee all tegutsevate Vene allveelaevade kasvava ohu eest, mis võib ohustada Ühendkuningriigi domineerimist Atlandi ookeanil. Valju Merkuur NATO positsioon Atlandil on "ohus" ja rahuloluks pole ruumi, sest Briti mereväes on viimase kahe aasta jooksul Briti vete ohustavate Vene laevade arv kasvanud 30%.

Eriti murettekitav on asjaolu, et Venemaa on kasutanud oma luurelaeva Yantar Briti pilootide sihikule laseritega. Jenkins kutsub üles veealust tegevust tõsiselt võtma, kuna paljud Vene allveelaevad jäävad sageli avastamata. Venemaa näitab moderniseeritud allveelaevastikuga, et on harjunud operatsioonidega arktilistes tingimustes, samas kui NATO riigid on oma veeseirega surve all.

Relvastus ja ühispatrullid

Nende arengute valguses on Ühendkuningriik ja Norra allkirjastanud lepingu vähemalt 13 fregatist koosneva ühise laevastiku loomise kohta, et võidelda allveelaevade ohtudega. See leping, mida tuntakse Lunna maja lepinguna, on selge vastus Venemaa laevade kasvavatele ohtudele. Viimastel kuudel on Venemaa mereväeüksustega seotud intsidente sagenenud ning riigid peavad oma luurestrateegiat kohandama. Piirkond on eriti haavatav, kuna ülemaailmseks andmesideks hädavajalikud merealused kaablid saavad korduvalt kahjustada – sageli Venemaa laevaliikluse läheduses, näiteks 20 minutit teatatud.

Ühendkuningriigi ja Norra relvajõud tegutsevad praegu Arktikas. USA lennukikandja USS Gerald R. Ford viib seal läbi ühisõppusi, Briti kuninglikud õhujõud aga kaheksast P-8A Poseidoni lennukist ja hävitajast HMS Somerset koosneva kontingendiga allveelaevajahil. Norralased saatsid õhku ka luurelennukeid. Selle koordineeritud sõjalise reageerimise eesmärk on mitte ainult võimalike ohtude tuvastamine, vaid ka Vene mereväele näitamine, et NATO on valmis oma huve kaitsma. Jälgimisandmete põhjal on teada, et Briti lennukid tiirlesid mitu tundi Norra mere kohal, et leida Vene allveelaeva asukoht ja jälgida selle liikumist.

Tehnoloogiline areng ja julgeolekustrateegia

Meresõiduturvalisuse tugevdamiseks jätkab NATO algatust Atlantic Bastion, mis ühendab traditsioonilised sõjalised lähenemisviisid kaasaegsete tehnoloogiatega, nagu droonid ja tehisintellekt. Kindral Jenkins rõhutab vajadust kaitsta kriitilist merealust infrastruktuuri, näiteks merealuseid kaableid, kuna need on globaalse side jaoks üliolulised ja neid ohustab Venemaa tegevus.

Ühtlasi teatati, et Saksamaa on suurendanud koostööd Suurbritanniaga. Saksa luurelennukid P-8 Poseidon tõusevad õhku Šotimaa sõjaväebaasist Lossiemouthis. Briti ja Norra väed soovivad kasutada oma kogemusi merenduskoalitsioonist Ukraina toetuseks, et tagada Põhja-Atlandi ja põhjapiirkondade tegevuse aktiivne jälgimine. See samm näitab, et vaatamata kõikidele väljakutsetele on NATO-l võimalike ohtude vastu relvastamisel head käed.